Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

24. veebruar 1918 ja 2013 Viljandis

Ivi Lillepuu  ·  20. veebr  ·  Kommentaarid: 0

Käimas on sünnipäevanädal, võib öelda isegi sünnipäevakuu. Eesti Vabariik saab pühapäeval 95. aastaseks. Tänaste pidustustega võetakse hoogu viie aasta pärast saabuvaks suurjuubeliks.
Ka 1918. aastal langes 24. veebruar pühapäevale. 24. veebruaril 2013 loeb Viljandi linnapea Loit Kivistik kohtumaja ees ette "Manifesti kõigile Eestimaa rahvastele" nii nagu tegi seda 1918. aasta veebruaris venelaste lahkumise järel ametisse kinnitatud linnapea Gustav Talts.

Manifesti ettelugemine on traditsioon, mis Viljandis kuulub lahutamatult aastapäeva pidustuste hulka. Selle ajaloolise sündmuse tunnistajaid meie hulgas enam pole. Omal ajal üles märgitud kirjeldused on paljuski vastukäivad. Seda sündmust ilmselt fotole ei jäädvustatud. Saksa väed tulid 25. veebruaril sisse ja ajaleht "Sakala" ilmus alles hilissügisel. Asjaosaliste esimesi mälestusi võis lugeda alles 1928. aasta "Sakalast". Kuid fakt jääb faktiks – 24. veebruaril 1918 oli tollase Ringkonnakohtu hoone ette kogunenud kenake rahvahulk kuulama iseseisvuse väljakuulutamist.

Sellele faktile heidavad veidike valgust 2001. ja 2003. aasta "Sakala kalendrid", kus kohalik elav entsüklopeedia Heiki Raudla jagab nii manifesti Pärnust Viljandisse toimetaja Jakob Karu kui kohalike ametimeeste mälestusi. Jakob Karu meenutuste järgi oli tal tükk tegemist enne, kui sai kaasatoodud manifestide paki kohalikele üle antud. Tal olla paari Viljandi tegelase aadressid olemas olnud, kuid nood ei olla tahtnud kuidagi tegemist teha manifestide vastuvõtmise ja väljakuulutamisega. Kes need "tegelased" olid, jääb selgusetuks. Maavalitsuse esimeest Leo Seppa ei olla kodus olnud ja nii jõudis Karu oma meenutuste kohaselt lõpuks Gustav Taltsi juurde, kes saadetise vastu võttis ja otsustas väljakuulutamise teostada kell kuus õhtul rahukogu hoone trepilt. Karu ise pidi minema linna peale üles panema teateid manifesti ettelugemisest ja rahvast kogunenud kui murdu.

Nii nagu mujal Eestis oli Viljandiski tol talvel olukord pingeline ja heitlik. Ööl vastu 23. veebruari põgenesid kommunistid head-paremat kaasa viies Viljandist lähenevate Saksa okupatsioonivägede kartuses ja võim läks 2. Eesti polgu ja miilitsa kätte. Ärevus ja hirm saabuvate Saksa vägede vastu oli suur ja pühapäeva hommik linnas vaikne ja rahulik kuni Jakob Karu saabumiseni maakonna miilitsavalitsuse ruumidesse. Kutsuti kohale linnapea Gustav Talts ja 2. Polgu ülem polkovnik Johan Unt, manifesti ettelugemise kohaks määrati Rahukogu hoone, kus Eesti lipp oli juba hommikust saadik lehvinud. Põhjus oli ilmselt selles, et raekoja esine oli tollal täis ehitatud ja Vabaduse platsi kohal oli alles mõisa õunaaed. Viljandi Maakonnavalitsus asus tollal Pikal tänaval ja ka seal polnud ruumi. Rahukogu esine oli piisavalt avar ja koht oli igati soliidne.

Gustav Talts ise mäletas, et manifesti ettelugemine toimus kella kolme-nelja vahel ja rahvast oli palju. Et rahva hulgast välja paista ja kuuldav olla, ronis linnapea trepile asetatud pingile. Mitmedki kohalolnud on väitnud, et rahvast olla olnud võrdlemisi palju, kuid mitte tihedalt, nii et võis vabalt rahva vahel ringi liikuda. Selles, et rahvakogunemine toimus pigem vaikselt ja rahulikult, olid kõik ühte meelt. Saksa vägede kartust võis olla rohkem kui vaimustust. Nii Talts kui mitmed teised sündmuse tunnistajad on meenutanud, et sama hoone teisel korrusel kinni peetud kohalikud punased puistasid manifesti ettelugemise ajal akendest rahva hulka väikeseid punaseid lendlehti tekstiga "Kõigi maade proletaarlased, ühinege!" ja et hümniga segamini kostus ka marseljeesi viisi.

Teadupärast oli Eesti Vabariik välja kuulutatud juba 23. veebruaril Pärnus, kuid selle seaduslikud võimuorganid asusid tegevusse 24. veebruaril Tallinnas. Tähistame iseseisvuspäeva 24. veebruaril ning see pole seotud manifesti ettelugemise, vaid Päästekomitee avalikult tegevusse asumise ja esimeste päevakäskude päevaga.

Ilmselt ei teaks me selle päeva sündmusest Viljandis niigi palju, kui 1939. aastal poleks kohalik kunstnik Juhan Kangilaski võtnud plaani iseseisvuse väljakuulutamist õlimaalil kujutada ning küsitles selle tarbeks sündmuse tunnistajaid. Loomulikult oli vahepeal mööda läinud 20 aastat oma töö teinud ja nii oli ühtede meenutuse järgi ilm ilus ja päiksepaisteline, teiste mälestustes aga sompus ja pilvine. Kõne all oleva maali lugu on omajagu huvitav ja ka seda on uurinud Heiki Raudla ning kenasti kirja pannud.

Eeloleval pühapäeval algavad Vabariigi aastapäeva pidustused Viljandis kell 10.15 kohtumaja ees, kus lisaks linnapeale võtab sõna ka Viljandi muuseumi direktor Jaak Pihlak ja räägib natuke detailsemalt sellest olulisest sündmusest. Oikumeeniline tänujumalateenistus algab kell 11 Viljandi Pauluse kirikus ning kell 13 algab Ugala Teatris kontsert-aktus, mis on kõigi Viljandi huvikoolide ühise töö tulemus – alates plakatite, kavade ning lava kujundusest kuni muusikalis-tantsuliste-sportlike numbriteni. Kontserdi lavastaja, muusikakooli direktor Tonio Tamra on etenduse pealkirjaks pannud "Mina, Viljandi ja maailm ehk minu Viljandi maailm". Lavale tuuakse üks kirev lugu, mille üht osa mäletavad isad-emad, teist vanaisad-vanaemad, kolmandat kannavad noored veel eneses. Aga kõik põlvkonnad mäletavad seda mitte ajalooraamatust vaid läbi isiklike elamuste.

Ajaloolised sündmused on jutuks tänasel Viljandi muuseumi sõprade seltsi kokkusaamisel, kus Heiki Raudla pajatab sellest, kuidas kajastasid Viljandi lehed 1917-1918 aasta sündmusi, Ain Vislapuu püüab vastata küsimusele, et mis juhtus 1924. aasta 1. detsembri mässu ajal Viljandis ja Jaak Pihlak pühendab oma ettekande Eesti Muinsuskaitse Seltsi 25. aastapäevale ning muinsusliikumise Viljandimaal. Kellele teemad huvi pakuvad, siis olete oodatud kokkusaamisele Viljandi muuseumis kolmapäeval, 20. veebruaril kell 16.00.

Tasub läbi käia ka linnaraamatukogust, kus trepihallis on väljas suurepärane näitus Jaan Poska elust ja tegevusest. Näitus "Jaan Poska ja Tartu rahu" on pühendatud Eesti riigimehe, poliitiku ja advokaadi 90. surma-aastapäevale ning tema tegevusele Tartu rahukõnelustel. Eesti Ajalooarhiivi, Eesti Riigiarhiivi, Tallinna Linnaarhiivi, SA Jaan Poska Mälestusfondi, Välisministeeriumi ja Eesti Rahvusraamatukogu koostöös valminud ekspositsioon annab ülevaate Jaan Poska tööst Tallinna linnapeana, Venemaa Ajutise Valitsuse komissarina, välisministrina  ja Tartu rahukõneluste juhina. Näituse koostas Küllo Arjakas, kujundas Tiiu Laur.

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar