Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Avatud 24 tundi

Ivi Lillepuu  ·  30. jaan  ·  Kommentaarid: 0

Sellist pealkirja kannab Andre Maakeri soolokontserti minituur akustilisel kitarril, mis eile sai alguse Viljandi jazziklubist ja liigub edasi 31. jaanuari õhtuks Tartu Jazzklubisse ning 1. veebruaril on tallinlastel võimalus nautida seda suurepärast kontserti Teatris NO99.
Andre Maakeri sõnul on tal pealkirjade panemisega kehvad lood, nii oma loodud lugudele kui ka sellele kontserdile. Aga et midagi tuli nimeks panna, siis tuli pähe "Avatud 24 tundi", mis ei pidanud  suurt midagi tähendama, kuid võib tähendada ka tema suhet muusikaga. Kontserdi käigus sain aru, et meie ees pole mitte ainult suurepärane kitarrist, vaid ka mõttetark, kes on maailmaruumis toimuvale avatud 24 tundi, kes laseb endast läbi nii valu kui ilu, naudib elu lihtsaid rõõme ja püüab endast eemal hoida kõike tühist ja mõttetut, millega iga päev meie ajus kraabitakse. Ja jutustab meile seda kõike läbi oma muusika. Jutustab lugusid, maalib pilte, paneb meid tundma. Ka ajukraapimise nüridat valu.

Viljandi kontserdil elustiilipubis Podagra oli erakordselt tihe kitarristide kontsentratsioon. Mitte selliste kitarristide, kes oma lõbuks tinistavad, vaid selliste, kes lavalaudadel teenivad kitarrimänguga leiba või leivakõrvast. Saime esimese hooga kokku kümme ja natuke peale, aga neid võis olla ka kakskümmend, ei tunne ju päris kõiki. Lisaks mõned kontrabassi mehed, mõned trummarid ja muud instrumentalistid. Kitarrimängu õppijaid ja oma lõbuks tinistajaid muidugi ka. Üsna mehine kuulajaskond võrreldes paljude teiste kontsertidega. Naisterahvaid oli muidugi ka. Näiteks baaridaamid, kes tegid ausalt kahe tunni jooksul oma teenindajatööd, lastes üle kitarrihelide ja kohati hiirvaikse kuulajaskonna kõlada oma üliviisaka-magusa-rõõmsa "Palun, mida teile?" ja "Kaks kakskümmend viis palun!". Aga olime ju pubis lõppude lõpuks.

Lisatud muusikanäide ei illustreeri küll soolokontserdi meeleolu, kus kõlavad muusiku enda lood, kuid see on KITARRIVIRTUOOS ANDRE MAAKER.



PS. Minu kodutee viib mööda Akadeemia muusikamajast ja kohe selle kõrval on muusikakool, kus on kitarriõpe ja sellest kohe edasi tuleb huvikool, kus on samuti kitarriring. On päevi, kus mulle tundub, et kõigil Viljandi linna poistel on kitarrikohvrid seljas.

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar