Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

"Kes elus on"

Ivi Lillepuu  ·  05. veebr  ·  Kommentaarid: 0

Sellist pealkirja kannab Sandra Sillamaa magistrikontsert number 1, mis tuleb ettekandele 6. veebruaril Viljandi Pärimusmuusika Aidas, 7. veebruaril Tallinnas Piip ja Tuut Teatri- ja Mängumajas ning 8. veebruaril Tartu Uues Teatris. Kontsertide algus kõikjal kell 19.00. Sandra Sillamaalt muusika, Piret Päärilt jutud.
Sandra Sillamaa ja Piret Päär
Kohtusin Piret Pääriga mõni nädal tagasi, kui ta tutvustas oma pärandiaasta projekti "Lugu loob, jutt juhib". Nagu ikka, rääkis ta ühe loo. Et mina pole pooltki nii hea lugude vestja kui Piret, siis püüdke need, kes teda rääkimas on kuulnud, mõelda juurde tema helisev hääl ja helge naeratus.

Üheks suveõhtuks oli Piret kutsutud poistelaagrisse lõkkeõhtul lugusid vestma. Piret jõudis kohale, rääkis kasvatajatega, et mis ja kuidas. Kasvatajad olid natuke mures, et kas poisid ennast ikka ilusti üleval peavad, sest üks poistest, Dima, oli päeval nii sõnakuulmatu ja paha, et karistuseks tema lugusid kuulama ei saa, sest kindlasti ta segab kõigi teiste poiste kuulamist. Piretil hakkas Dimast kahju – et kuidas siis nii, kõik teised poisid on koos lõkke ümber ja Dima istugu oma toas kinni. Äkki ikka prooviks? Kui on tõesti nii, et kohe kuidagi ei kuula, siis saadame tuppa ära.

Kogunesid siis poisid õhtuhämaruses lõkkeplatsile, tuli ka Dima, istus müraki lõkkele kõige lähemale, nii et sädemete pilv lõi pea kohale kokku ja jäi sinna kühmus istuma. Piret rääkis ühe loo, rääkis teise loo ja rääkis kolmandagi, rääkis tund aega järjest ja poisid kuulasid. Siis saabus aeg magama minna, aga üks heledapäine poisike palus: "Ole hea, räägi seda lugu leevikesest, mida saa aasta tagasi meie koolis rääkisid!" Ega ma päris täpselt ei mäleta, kas pidi see lugu olema leevikesest või hoopis lendavast vaibast, tähtis on, et poisile oli see lugu hinge läinud, ta oli terve aasta seda endal hinges kandnud ja tahtis veel kord kuulda. Ei mäletanud ka Piret esimese hooga lugu leevikesest, sest enda teada polnud ta mitte kunagi rääkinud mitte ühtegi lugu leevikesest. Ühise meenutuse tulemusena tuli Piretile lõpuks heledapäisele poisile meeldinud lugu meelde küll, kuigi leevike oli sealt ainult korraks läbi lennanud. Aga see lugu kestis 45 minutit ja uneaeg oli käes. Lepiti kokku, et need, kes kohe väga-väga tahavad veel kuulata, jäävad ja teised lähevad magama. Jäid viis poissi ja Dima, kes ei olnud vahepeal ennast mitte liigutanudki, vahele rääkimisest rääkimata. Rääkis Piret leevikese loo ja rääkis veel neli lugu, igale poisile ühe. Siis oli juba päris öö käes ja aeg tõepoolest magama minna. Nüüd lõpuks liigutas ka Dima ennast tuha sees ja lausus kogu õhtu jooksul esimesed sõnad: "Palun räägi üks lugu veel!".

Kui te pilti vaatate, siis leiate kindlasti, et Piret ja Sandra on väga sarnased, eriti nende naeratus. Ma arvan, et kui Pireti asemele oleks Sandra seal lõkke ääres oma pillide ja lugudega olnud, ka siis oleks Dima viimasena kuulama jäänud ja palunud: "Palun mängi üks lugu veel!".

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar