Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Kiirustage, seltsimehed... !

Ivi Lillepuu  ·  08. märts  ·  Kommentaarid: 0

Suveplaanide tegemise aeg on käes. Napp kolm kuud ilusat aega tuleb ju ometi võimalikult hästi ära kasutada! Hästi kasutatud aeg on muidugi suhteline mõiste. Mõne jaoks on kvaliteetaeg kolm kuud Pärnu randa või grillpidu 24/7, mõnele rikkalik tomati või kartulisaak, mõnele metsaüksindus, mõnele uued oskused ja uued sõbrad.
Nimetatud viimasel võimalusel on üks kindel garantii - sõltub suhteliselt vähe ilmast ning soojad ja helged mälestused on tagatud. Küll aga sõltub see talvisest krapsakusest, sest registreerumised suvekoolidesse on alanud ja nii mõnedki kursused saavad sama kiiresti täis nagu sulab lumi kevadpäikese käes.

Kindlasti ei tohiks väga kaua viivitada need, kes plaanivad enne Pärimusmuusika Festivali tulla õppima eesti ja muude maade pärimusmuusikat läbi praktilise pillimängu ja ühistegevuse Eesti ETNO laagrisse. Kui tavaliselt on laagrikohad täitunud varasuvel, siis kahel viimasel aastal löödi nimekiri lukku juba aprilli lõpus.

Pärimusmuusika Festivali ajalugu jookseb rööbiti Eesti ETNO looga juba 17 aastat. Igal ideel on oma "sünnitaja", Eesti ETNO-l on kaks ema, Krista Sildoja ja Tuulikki Bartosik, kes 1997. aasta suve algul Viljandi Kultuurikolledži rahvamuusika eriala tudengitena osalesid Rootsis Faluni ETHNO-s. Tüdrukutes sündis suur soov midagi samalaadset ka meil teha ja koju tagasi jõudes asuti kohe tegutsema. Samal suvel 20. – 24. juulini toimuski Viljandis esimene 12 laagrilisega pärimusmuusika õppelaager Noorte Moosekantide Pillimängupäevade nime all. Kuigi loomuliku arenguna on laager kõik need aastad muutuses olnud, siis muutumatuna on püsinud laagriaeg – enne Pärimusmuusika Festivali – ja laagriliste ühiskontsert festivali avapäeval. Laagriliste arv on kasvanud hüppeliselt: 18 – 37 – 45 – 67 – 95. 2013. aasta laagisse imekaunisse Kõpu mõisa mahutatakse 80 osalejat. Alates 2008 aastast  kuulub Eesti ETNO August Pulsti Õpistu koolitustegevuse alla.

Laagrit alustati pillimängu õppides ja õpetades ning kuulmise järgi pillimängu- ja koosmänguoskuste lihvimine on olulisim ka viimaste aastatel. Vahepeal on pakutud õpitubasid pilliehitajatele,  lauljatele, pärimustantu huvilistele, vanematele kui 30-aastastele ETNO+ laagrit, laagerdatud on nii Viljandi linnas kui Suure-Jaanis, Kildul, Sultsis ja Kõpus. Esimeste laagrite õpilastest on saanud tänaste laagrite õpetajad. Õpipoisist meistriks on tõusnud Meelika Hainsoo, Sandra Sillamaa, Kristjan Priks, Maarja Nuut, Villu Talsi, Taavet Niller, Eeva Lindal, Karoliina Kreintaal. Meistritena on tegutsenud selline plejaad kodumaiseid rahvamuusika-korüfeesid nagu Krista ja Raivo Sildoja, Elo Kalda, Tuulikki Bartosik, Ott Kaasik, Koidu Ahk, Cätlin Jaago, Celia Roose, Aleksander Sünter, Sofia Joons, Õie Sarv, Ain Sarv, Ülle Kärner, Janika Viilma, Anneli Kont-Rahtola, Jaanus Põlder, Tarmo Noormaa, Janika Oras, Andreas Kalkun, Kadri Lepasson, Juhan Suits, Arno Tamm, Anu Taul, Mari Kalkun, Merike Paberits, Johanna-Adele Jüssi, Jaan Jaago, Tõnu Tubli, Silver Sepp ja Jalmar Vabarna. Vabandan, kui mõni nimi puudu on!

Rahvusvahelist mõõdet on lisanud Bengan Jonasson, Emma Reid, Antti Järvelä, Fernando Stern, Einar Olav Larsen, Martin Leamon, Ian Stephenson, Hermann Haertel, Tobias Elof ja Nicolaj Wambergs.

Viljandist võrsunud muusikud on kindlasti üheks pärandilinnaks olemise alustalaks. Need juured, mida on aetud nii Eestis, Põhjamaades kui Lääne-Euroopas, on Viljandist saanud väga tugevat rammu ja nähtus nimega pärimuskultuur on üha enam tänapäeva lahutamatu osa.

Suvel Viljandisse laagerdama tulemiseks on veel võimalusi. Tartu ülikooli Viljandi kultuuriakadeemia pakub kolme suvekuu jooksul mitmeid erinevaid täiendõppe kursusi ja alates 1. aprillist saab registreeruda notafe rahvusvahelisse suvekooli.  

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar