Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Õnnitleme Eve Noormetsa ja Kristi Jõestet!

Ivi Lillepuu  ·  27. jaan  ·  Kommentaarid: 0

Kultuurkapitali aastapreemiad on jagatud. Gala lavastaja Mart Koldits on viljandlastele tuttav Ugalas välja tulnud "Kollase noole" kaudu. Telekast vaadates tundus ühe osa rahva viimine pimedasse lavasügavusse ja poole saali täitmine õhupallidega mitte just kõige parema ideena. Pooltühi saal ei ole ühelegi tegijale meeldiv vaatepilt kuna kõik tegijad teavad, et kui raha-teema kõrvale jätta on täissaalis kollektiivse vastuvõtu puhul iga vaataja seisund märksa intensiivsem, emotsioonid suurema sisendusjõuga ja rahuldus "meie"-kogemusest tingituna intensiivsem. Kuna õhupallid olid pidevalt kaadris ja lavasügavusse suurt ei näinud, siis tekkis küsimus, et kas kogu Eesti kultuuris ongi ainult poole teatrisaali jagu tegijaid ja teine pool täis õhku ja illusioone... Minu arvates mitte.
Kõik sissejuhatused uude teemasse, uude sihtkapitali olid väga "kolditsalikud". Siinkohal ei oska ma kasutada muud kui kõikehõlmavat väljendit pure art, kuna napib oskust nähtu kirjeldamiseks. Hea meel on tõdeda, et ei saadud läbi Viljandi tegijateta – parmupildurite orkester koos Reigo Ahvena ja Sandra Sillamaaga juhatasid sisse rahvakultuuri sihtkapitali preemiad.

Galast olulisemad kultuurkapitali aastaauhindade puhul on loomulikult inimesed, teod ja looming, mis selle kaudu tunnustatud saab. Kõigi, eranditult kõigi valdkondade aastapreemiate puhul oli ju tegemist geniaalsete ideede, perfektsete teostuste, meeletu töö ja ürgse andega, mis on puudutanud tuhandeid, kümneid tuhandeid, sadu tuhandeid. 

Et pärandilinn Viljandisse tuli tervelt kaks rahvakultuuri sihtkapitali preemiat, pani südame sees rõõmust hüppama. Jessssssssssss!!!

Eve Noormets sai tunnustuse pikaajalise töö eest laste ja noorte arendamisel etenduskunstide kaudu, 20. notafe korraldamise ning kogumiku "About improvisation" väljaandmise eest. Kristi Jõestet tunnustati kui  rahvusliku silmuskudumise traditsiooni hoidjat, edendajat ja isikupärast meistrit.

Kuigi tegemist on kahe väga erineva valdkonna inimesega, on kahel naisel üks ühine joon, mis ilmselt ongi selle (ja varasemate) tunnustus(t)eni viinud. See on perfektsionism. Iga Kristi kinda- või sokipaar näib tervikliku teosena, millele ei saa midagi juurde lisada ega midagi ära võtta. Eve jaoks on oluline terviklik inimene, keha ja hinge koostoimimine, loomulik areng, sisemusest tulenev eneseväljendus.

Nad mõlevad räägivad kõnekalt ja isikupäraselt enda eest. Armastust kinnaste ja muu käsitöö vastu jagab Kristi oma blogis. Notafe ja eve-stuudio minevik, olevik ja tulevik on koondunud festivali kodulehele.

Kommentaarid: 0

Email again:

Lisa kommentaar