Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Head teatripäeva!

Ivi Lillepuu  ·  27. märts  ·  Kommentaarid: 1

Võib tunduda kummaline, et eelistan tänasel priiuse põlistamise päeval rääkida hoopis teatrist. Aga tegelikult on suurepärane, et need kaks päeva kokku langevad. See annab võimaluse meelde tuletada, et teatri roll priiuse teisel tulemisel oli väga suur.

Murrangulistel 1980ndatel, kui algas rahvuslik vabadusvõitlus, jõudsid Eesti teatrite lavadele seni keelatud teemad nagu eestlaste põgenemine Läände läheneva Punaarmee eest, nõukogude repressioonid, küüditamine, sunniviisiline kolhooside loomine, metsavennad. Teater kujunes omamoodi vastupanuliikumise vormiks. Eelkõige Jaan Kruusvalli ja Rein Saluri ajalooteemalised näidendid Mikk Mikiver lavastuses põimisid kokku rahvuse ja üksikisiku saatuse ning ajaloolised valikud.  "Pilvede värvid", "Vaikuse vallamaja", "Minek", Merle Karusoo "Küüdipoisid" ja teised lavastused, kus hõõgus aastakümneid tuha alla peidetud tuli, tõid aastas teatrisse 1,7 miljonit vaatajat. Sellised vaatajanumbrid olid täiesti enneolematud kogu Euroopa kontekstis. Ugala sõitis 80-ndate lõpus 13 lennu diplomilavastuste tuules, kuid oli ka Viljandis ärkamist, oli Hans H. Luige "Tuled sa tagasi" ja Nikolai Baturini "Kuldrannake".

Priiuse põlistamise aja ja kultuuripärandi aasta tähistuseks on Ugala valinud Tõnu Õnnepalu kirjutatud näidendi "Sajand", mille lavastas Margus Kasterpalu. See valik on otse kümnesse. Inimene, kellel ei ole suuremat kokkupuudet ei kultuuri ega kultuuripärandiga, võib pärast etenduse lõppu rahulikult öelda, et ta on näinud ja kuulnud kõik. Inimene, kellel on tihe kokkupuude nii kultuuri kui kultuurpärandiga, saab imetleda seda peent tööd, mis on viinud nii laia ja ometi arusaadava maailmapildi loomiseni läbi näidendi ja läbi lavastuse. Mina nägin kontrolletendust ja seal jäi lavastus veel näidendile alla, kuid pole kahtlustki, et mõningate tempomuutustega kujuneb "Sajandist" Ugala käesoleva hooaja üks tipplavastusi, miks mitte selline, millega püüda järgmisel aastal teatripreemiaid.

Teatriliidu aastapreemiaid on peetud üheks teatri kvaliteedi näitajaks ja teatri tegevuse peegelduseks teatriringkondades. Lavakunstikooli juht Peeter Raudsepp on ühes intervjuus nimetanud neid tunnustusi teatriüldsuse poolt pakutavaks toetuseks. Võtkem kuidas tahes, preemia või toetusena, ugalalastele pole neid Eesti Vabariigi ajal väga palju jagunud, kuid 2000ndad on oluliselt õnnelikumad olnud. Oli see just alati kvaliteedi puudumine või kellegi subjektiivne otsus, pole siinkohal tähtis (ei saa siiamaani näiteks aru, miks puudus hiljaaegu nominentide hulgast Indrek Sammuli Salieri Andres Lepiku lavastatud "Amadeusis"), kuid arvata võib, et nii suure pakkumise puhul nagu Eesti teatrimaastikul valitseb, on need ometi valiku tegijatele mingisuguseks juhiseks, nagu ilmselt ka "Teater. Muusika. Kino" igaaastases teatriankeedis äramärkimine. Teatripreemia nominentide hulka on kuulutud oluliselt sagedamini, kuid olgu siinkohal ära toodud laureaadid.

Aasta tagasi rahvusvahelisel teatripäeval peetud teatripeol oli püünele asja Gennadi Gorjajevil, kes sai preemia parima teatritöötaja kategoorias parima etenduse teenindajana, lavastuste "Kollane nool", "Läbi klaasi" ja "Inetu" väga professionaalse lavatehnilise teenindamise ja meeskonna juhtimise eest. See oli Gennadi Gorjajevile juba teine tehnilise töötaja auhind, esimese sai ta 2004. aastal.  Tublide tehniliste töötajatena on tunnustatud veel 2005 helimeister Ott Mölterit, 2003 sanitaartehnik-keevitajat Jüri Ignatenkot, 2002 lavameister Eero Ehalat, 2001 kunstnik-dekoraatorit Taimi Põlmet, 2000 valgustaja Liila Välit, 1999 etenduse juhti Elgi Koset, 1998 jumestuskunstnikku Ülle Konovalovit  ja 1997 kujundusgraafikut Urmas Volmerit.

Nüüd loominguliste töötajate preemiate juurde. Sõnalavastuste muusikalise kujunduse auhind on kahel järjestikusel aastal antud Ugala Teatrile. Aastal 2011 said selle Taago Tubin ja Ruslan Trochynskyi originaalmuusika ja muusikalise kujunduse eest lavastusele "Maakad" ning 2010 Peeter Konovalov ja Marge Loik muusikalise kujunduse eest jõululavastusele "Nähtamatu varandus". 2007. aastal sai sõnalavastuste eriauhinna Oleg Titovi "Libahunt". 2005. aastal tuli Ugala Teatrisse naiskõrvalosa auhind, mille sai Kadri Lepp Liisa rolli eest lavastuses "Vend Aljoša" ning parimaks kunstnikuks pärjati Jaak Vaus "Aarete saare" kujundamise eest. Parima kunstnikutöö eest saadi preemia ka 1999. aastal, kui parimaks tunnistati Ugalas külalisena töö teostanud Pille Jänese kujundus lavastusele "Lendsaurused". 2003. aastal õnnestus Ugala Teatril saada koguni kolm auhinda. Parimaks naisnäitlejaks tunnistati Leila Säälik kahe rolliga – Loviisa Hella Wuolijoki näidendis "Niskamäe kired" ja Ema Urmas Lennuki "Rongid siin enam ei...". Sõnalavastuste eriauhinna sai Kaarin Raid Anton Tšehhovi näidendite tundliku ja meisterliku lavastamise eest: "Onu Vanja" (2002) ning taastatud "Kirsiaed" (1993) ja "Kajakas" (2001). Muusika-, balleti- ja tantsulavastuste eriauhind määrati Jüri Naelale, kelle loodud oli koreograafia ja liikumine lavastustes "Kevade". Ajas tagasi minnes möödub väga mitu aastat, enne kui laureaatide hulgast taas Ugala Teatriga seotud inimesi leiab. 1996. aastal sai parimaks meesnäitlejaks Peeter Tammearu Saša rolli eest Janusz Głowacki tükis "Antigone New Yorgis" ning 1993 anti noore näitleja preemia Jaanus Rohumaale Peter Shafferi "Equusis" mängitud Alan Strangi rolli eest.

2013. aasta nominentide hulgas on järgmised Ugalaga seotud inimesed:

Lavastaja auhind Madis  Kalmet – lavastus "Ukuaru".

Naispeaosa auhind Carita Vaikjärv – Minna lavastuses "Ukuaru".

Meeskõrvalosa auhind Tarvo Vridolin – Griffin Montgomery lavastuses "Ööhaigur", Lebedev lavastuses "Idioot" ning osatäitmised lavastustes "Ameerika piison" ja "Õed nõiduses".

Salme Reegi nimeline auhind Oleg Titovi lavastajatöö "Tuul pajuokstes" – kunstiliselt terviklik ja säravate näitlejatöödega kogupereteater.

Algupärase dramaturgia auhind (2011. ja 2012. aasta loomingu eest) Ott Aardam "Mee hind"- argielu poeetiline pusle.

Lavastust ettevalmistav kategooria Tiiu Palmiste – juurdelõikaja-modelleerija, kes on töötanud Ugalas üle 30 aasta, mille jooksul on ta õmmelnud kostüüme rohkem kui 180 lavastusele.

Eks siis õhtul saab teleekraani vahendusel piiluda, kuidas teatripidu särab Endlas ja kes preemia saab. Pöidlad pihku ja head teatripäeva meile kõigile!

Kommentaarid: 1

Piret Aus
Ugalasse tuli kolm teatripreemiat! Eilsel teatripeol Endlas tunnustas teatriliit ka kolme Ugala kollektiivi liiget — Ants Lauteri preemia sai näitlejanna Kadri Lepp ja Salme Reegi nimelise auhinna lavastaja Oleg Titov, lavastust ettevalmistavate töötajate seast peeti auhinna vääriliseks juurdelõikaja-modelleerija Tiiu Palmistet. PALJU ÕNNE LAUREAATIDELE!!! http://www.sakala.ajaleht.ee/1183546/ugalasse-tuli-kolm-teatripreemiat
Email again:

Lisa kommentaar