Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Merekindluse aastasada: retk Haapsalu-Ungru-Rohuküla-Pullapää-Haapsalu (2. juuni)

Meie esimene peatuspunkt on Haapsalu raudteejaamas, räägime põgusalt selle ajaloost ja liigume edasi Peeter Suure merekindluse raadiojaama juurde, kus anti peaaegu täpselt 89 aastat tagasi eetrisse Eesti raadioringhäälingu esimene saade.

Kiltsi lennuväli

Kindlasti põikame Kiltsi lennuväljale. Esimene lennuväli rajati siia baaside lepingu aegu, ning see tegutses kuni 1956. aastani, tänane lennuväli koos rajatistega ehitati 1967-69. Vaatame lennurada, angaare ja juhtimiskeskust. Lennuvälja territooriumilt otsime üles Kiltsi (Valgevälja) mõisa peahoone, mille keskosa on pärit keskajast. Samuti otsime Paralepa piirilt üles Haapsalust Kiltsi mõisa viinud tee, mis on üks vanemaid linna lähistel: juba muinasaja lõpus käis siitkaudu ühendus Muinas-Ridala ja Haapsalu ranniku vahel. 
Seejärel vaatame üle Ungru mõisa varemed ja Ungru tammed ning räägime Peeter I külaskäigust. Rohuküla sadam, kuhu järgmiseks jõuame, on omaaegse Peeter Suure merekindluse sadam, sealgi on üht-teist säilinud: mageveehoidla, elektrijaam ja kasiino.

Järgmiseks ootab meid endine Nõukogude armee raketibaas, kust jalutame Pullapää klindimäele, sihiks endise lokaatorijaama asukoht. Pullapää küngastelt avaneb avar vaade Haapsalule ja Haapsalul Eeslahele. Räägime ka 1993. aasta Pullapää kriisist ja vaatame Aleksander III mälestussammast. Meie viimaseks peatuspunktiks on rändrahn Peetrikivi, kus legendi järgi olevat ümber läinud Peeter I tõld.

Kokku on meie ringsõit umbes 25 km pikk. Haapsalu-kandi militaarpärandi-retk toimub koostöös Looduse Omnibussiga ja retke on kavandanud ning meid juhib arhitekt ja muinsuskaitsja Tõnis Padu. Söögid-joogid tuleks ise kaasa võtta.

Registreerumine

Buss väljub Tallinnast Rahvusraamatukogu eest kell 9.00, tagasi kell 20.00. Sõidu hind täiskasvanutele, sh tudengitele ja pensionäridele 15 EUR, õpilastele 8 EUR. Lapsed, kes veel koolis ei käi, tasuta. Info ja registreerimine 56476297, retked@looduseomnibuss.ee.

Lae alla

Retke kaart (PDF)
Retke täpsem tutvustus (PDF)

Looduse Omnibussi ettevõtmisi toetavad Eesti Energia ja KIK.

Illustratsiooniks sel korral meie giidi Tõnis Padu 2008. aastal Kiltsi lennuväljal tehtud foto, mis on pärit kultuurimälestiste riiklikust registrist.