Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
Illustratsioon
Pealkiri
EST | RUS | ENG
Rööpad viivad pärandini

"Tühi täinahk läheb veel seitsme aasta pärast tarvis"

"Hea asfalt juba maha ei jää"

"Kus keiakse, senna jäävad jälled"

"Parem ikka oma sitsisärk kui lainatud siidisärk"

"Ära anna pilli teise kätte, ta ajab ta lõhki"

"Natuke avitab natukest"

"Sii viis, mis noorelt õpib, sii vanalt peap"

"Vanast võta viisi, noorest võta äält, sõs tule lugu"

"Midä ommuguld ei õpi, sedä õdaguld ei tää"

"Varsan tule õppi kudas obesene vagu aia"

"Vana nõu ahjukurun om enämp ku noore tüü nurme pääl"

"Pärija piab ikke õlema, muidu ei õle pärandit"

"Mis viga tuld tetä, ku vannu tunglit om võtta"

Konverents "25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust"

Laupäeval, 13. aprillil kell 14 tähistatakse TÜ Sotsiaalteaduskonna majas Eesti avalikkuse struktuurimuutuse 25. aastapäeva. Aastapäevale pühendatud konverentsil "25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust" meenutatakse aega, mil Eesti NSV tsenseeritud ja kontrollitud avalikkus murdis välja Eesti vaba ühiskonna avalikkuseks.

25 aastat Eesti avalikkuse struktuurimuutust

"1988. aasta aprillikõnede järel ütlesid tsensorid, et nende töö on otsas: tänavatel toimuvad reaalsed sündmused ja peetakse kõnesid teemadel, mille nimetaminegi ajakirjanduses ja avalikus tekstis oli ligi 50 aastat rangelt keelatud. Totalitaarriigi tsensuur oli murtud, kui tekstides tsenseeritud mõtted olid korraga avaliku arutluse teemad. Poliitiline ajupesu oli lõppenud," räägib konverentsi korraldaja Maarja Lõhmus aastatetagusest ajast.

1980ndate lõpul oli Eesti ajakirjandus refleksiivne ja inimesekeskne, osales aktiivselt ühiskonnas ja kõnetas inimest. "Kui 1980ndate lõpus tundus ajakirjandusliku refleksiivsuse kasv loomulik, hakkas see 1990ndatel taanduma. Miks?" küsib Lõhmus. "Seega see, mis praegustele, 1990ndatel sündinud tudengitele on enesestmõistetav, pole olnud eelmiste põlvkondade Eestis. Eesti avalikkuse murrang kõnetab otseselt-kaudselt kõiki põlvkondi," sõnab Lõhmus "Sealt Eesti NSV totalitaarriigist on pärit ka mõned praeguste noorte jaoks kummalisused: küüniline poliitvalitsemine, avalik ignorantsus ja lugupidamatus, ideede marginaliseerimine, inimeste naeruvääristamine, tekstide ja sõnumite tsenseerimise püüded, arutluste vähesus," loetleb Lõhmus, lisades, et praeguse pildi kujunemine on konverentsi arutluskoht.

Ajakirjanduse muutustest kõnelevad:

  • Helle Tiikmaa "Regulatsioonide muutus ja ruumi-ajakäsitluse muutusi 20. sajandil";
  • Ragne Kõuts "Persoonid ja refleksiivsus ajakirjanduses";
  • Andres Kõnno "Teemade muutusi 20. sajandi ajakirjanduses";
  • Margot Ots ja Jevgenia Dotsenko "Inimese-ühiskonna väärtuste muutumisi 20. sajandil";
  • Agnes Aljas ja Ants Johanson "Kultuuri mõiste ja sisu muutused 20. sajandil";
  • Merike Kaunissaare "Avalikkuses esinevad naised ja/või mehed";
  • Kristjan Pihl "Intellektuaalide rolle Eestis";
  • Maarja Lõhmus "Eesti avalikkuse ja salalikkuse struktuurimuutusi".  

Konverents toimub TÜ Sotsiaalteaduste majas, Lossi 36, ruumis 215, algusega kell 14.

Lisainfo:

Maarja Lõhmus
TÜ meediauuringute dotsent, konverentsi korraldaja
Tel: 52 55055
E-post: maarja.lohmus@ut.ee