Eesti ajaloo vanimad tunnismärgid on arheoloogiamälestised – külaasemed, kalmed, muinaspõllud jne. Arheoloogiamälestisi on kaitse all rohkem kui ühtegi teist mälestise liiki, ometigi tuntakse neid üsna vähe. Kõige võimsamalt troonivad maastikus u 130 muistset linnamäge, mitmed neist on hiljem kasvanud üle linnadeks. Muinas-Eesti arvatavalt suurim ja võimsam muinaslinnus, mida on mainitud mitmetes erinevates kroonikates ja mida väidetavalt ei ole kunagi ka vallutatud, on Varbola. Viimast korda olevat linnus olnud sõjalises kasutuses Jüriöö ülestõusu ajal 1343. aastal.