Kelmikate asuminimedega Kohila on hea näide nii kohanimepärimuse kui ka liikluse ja tööstuse mõjust. Kohila kõrval asuv Kapa kõrts ja postijaam oli oluline peatuspunkt Riia-Pärnu-Tallinn postimaantee ääres. Tänapäeval on Kapa-Kohilast saanud üsna kindla tähendusega mõiste, ometi oli see pikalt kasutusel olnud kohanimi. 1894. aastal ehitati senine Kohila mõisa omaniku K. v. Luederi sae- ja jahuveski ümber Kohila puidumassivabrikuks. Teistest Eesti paberivabrikutest on hästi säilinud ja riikliku kaitse all näiteks Räpina paberivabrik ja Tallinna paberivabriku 20. sajandi alguses rajatud hooned. 1901. aastal sai Kohila raudteeühenduse Viljandi ja Tallinnaga ja see soodustas elanike arvu kasvu ja uute asumite tekkimist. Kõrgemal kohal paiknenud piirkonda hakati kutsuma Toompeaks, eriti hoolitsetud lilleaedadega linnaosa aga Lillekülaks. Sarnaseid looga nimesid on kõikjal Eestimaal, sageli need ka korduvad paigast teise.