Kaks kõige tuntumat Eesti rahvusliku pärandi sümbolit – Eesti Rahva Muuseum ja Eesti Vabaõhumuuseum on mõlemad rajatud võõrvõimu perioodil. Esimene neist kandis 1909. aastal veel Jaan Jungi ja Jakob Hurda üleskutsete vaimu, teine aga sümboliseerib osavat valitseva ideoloogia ülekavaldamist 1957. aastal. 1950. aastate valitsevale režiimile sobis aga kenasti idee panna varasem aeg muuseumiriiulile, näidata seda, kuivõrd iganenud elutingimustes elati enne nõukogude võimu. Vabaõhumuuseumist kujunes aga kiiresti rahvusliku pärandi süda. 1980. aastatel süttisid seni avalikustamata põhjustel mitmed identiteediväärtusega paigad – Niguliste kirik, Draamateater, Ülenurme Põllumajandusmuuseum jt. Teiste hulgas põles 1984. aastal ka 18. sajandist pärinenud Sassi-Jaani rehemaja Rocca al Mares. Pärandiaastal esitas Vabaõhumuuseumi Maa-arhitektuuri keskus Muinsukaitseametile väljakutse ja koos läbitakse Pärandiralli etapid kõigis maakondades.