Loading

Aineline kultuuripärand

Veel mõnda aega tagasi tähistaski sõna „kultuuripärand“ peamiselt seda, mida tänapäeval nimetatakse aineliseks või materiaalseks kultuuripärandiks – kõiksugu esemeid ja objekte möödunud aegadest ja teistest kultuuridest, mida oli võimalik koguda. Tänapäeval käsitletakse kultuuripärandi ainelise osana kõikvõimalikke inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud esemeid ja paiku, millel on aja- ja kultuurilooline või esteetiline väärtus.

Eelnevad põlvkonnad on neid väärtustanud ja hoidnud ning järgmistele põlvedele edasi andnud. Materiaalse kultuuripärandi valdkond on väga lai hõlmates ehitisi, kultuurmaastikke, monumente, kunstiteoseid, etnoloogilisi esemeid ja paljut muud, mis on olulised ajaloomälu ja kohaliku identiteedi kandjad, mitmekesise keskkonna hoidjad ning kohalike traditsioonide ja ühiskonna arengu peegeldajad. Täpsemalt saad paljude pärandiliikide kohta lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinuskaitseamet.ee.

Kultuuripärandi mõiste on mitmekesistunud

Eriti just viimastel kümnenditel on ainelise kultuuripärandi mõiste oluliselt mitmekesistunud ning ka maailma eri paigus võib selle tähendus erineda. UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), mis on ehk kõige laiemalt levinud ja tunnustatud pärandiga tegelev organisatsioon, jaotab ainelise kultuuripärandi omakorda veel kaheks alaliigiks: teisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad maalid, skulptuurid, mündid, käsikirjad jne ning mitteteisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad hooned, mälestusmärgid, arheoloogilised asulakohad jne.

Nagu ainelise pärandi nimetus ütleb, tuleneb selle väärtus eelkõige objekti füüsilisest olemasolust ja sellisena läbi aegade meieni jõudmisest. Sealt täpsemaks minnes võib aga väärtus tekkida juba mitmel erineval tasandil ning olla ühes objektis ka omavahel põimunud. Ainelise pärandi puhul võib objekt olla oluline tulenevalt selle esteetikast, näiteks maali või hoone muudab erakordseks selle kunstiline teostus. Aineline pärand annab meile tunnistust ka selle valmimise ajal valitsenud tõekspidamistest ja olulistest väärtustest – nii näiteks annavad ajaloolised mälestusmärgid tunnistust tähtsaks peetud sündmustest ja kohtadest. Lisaks on materiaalse kultuuripärandi puhul olulised ka nende objektide valmistamise viisid ja tehnikad – kasutatud materjalid ja tehnoloogiad.

Aineline kultuuripärand – taastumatu ressurss

Euroopa kultuuriruumis on ainelise pärandobjekti väärtus ehk originaalsus seotud objekti füüsilise autentsusega. See tähendab, et näiteks Tallinna Vanalinna muudab originaalseks ja väärtuslikuks selle keskajast pärinev struktuur, mida vahepealsete sajandite jooksul ei ole suures plaanis muudetud. Seetõttu räägitakse ainelisest kultuuripärandist ka kui taastumatust ressursist: uuesti tehtud asi ei ole enam sama, mis sajandite vanune, isegi kui selle tegemisel on kasutatud samu ajaloolisi tehnikaid. Lammutatud ja siis samasugusena üles ehitatud hoone puhul on alati tegemist koopiaga. Samal ajal on oluline teadvustada, et ka see ajalooline substants on pidevas muutumises ja vananemises – ühelt poolt lisab see neile objektidele aina väärikust, teisalt aga seab meid silmitsi tõsiasjaga, et ükski asi ei säili igavesti.

N 2. AUG.

August on suhtluskultuuri kuu

Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames tähistatakse augustis SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel suhtluskultuurikuud, mil erinevate ettevõtmiste läbi pööratakse tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osaks on ka meid ümbritsev suhtluskultuur – meie ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis – ning selle arendamisele suunatud tegevused, sh ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur. Tutvu suhtluskultuurikuu kavaga siin. Augustis korraldab SA Kiusamivaba Kool suhtluskultuurikuu raames Eesti erinevates linnades neli lapsevanematele suunatud töötuba, mis võtavad vaatluse alla selle, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana.   Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad toimuvad – 6. augustil kell 17.00 Narva Uuskasutuskeskuses (Tallinna mnt 51/53) (vene keeles), – 8. augustil kell 17.00 Võru Uuskasutuskeskuses (Vabaduse 1), – 10. augustil kell 16.00 Paide Uuskasutuskeskuses (Rüütli 9), – 17….

T 31. JUULI

“Sajaga seltsis” – eesti seltsid üle maailma saavad kokku

Eesti Kultuuriseltside Ühendus korraldab 3. ja 4. augustil Tartus, ERMis üleilmse eesti seltside festivali „Sajaga seltsis“, mis on pühendatud EV100 sünnipäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale. Festival toob kokku eesti kultuuriseltse kogu maailmast. augustil viiakse läbi mõttetalgud üldpealkirjaga „Seltsid eestluse kandajana – eile, täna, homme“. Ettekandjaid on nii Eestist, Lääne-Euroopast kui ka Venemaalt. Räägitakse seltsitegevuse ajaloost, ida- ja läänesuunalisest väliseestlusest ning arutatakse seltsitegevuse tuleviku üle. Toimub mitmeid töötube ja raamatulaat. augustil on ERMi välialal kultuuriseltside kontsert. Väliskülalistest astuvad üles esinejad Valgevenest, Venemaalt ja Inglismaalt. Lisaks esinevad kodumaised kollektiivid. Seltsid istutavad ERMi kõrvale seltsitegevuse auks tamme. Avatud on meisterdamise õpitoad, üles pannakse mitu näitust ning tutvuda saab seltside poolt valmistatud käsitööesemete ja seltside poolt välja antud kirjandusega. augustil toimuvad festivali kontserdid Muugal ja Narva-Jõesuus. Festivali puhuks ilmub Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ajaleht Seltsi Sõnumid ja esinejaid tutvustav festivali teatmik. Külastajatele on kogu kava tasuta.

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…