Loading

Aineline kultuuripärand

Veel mõnda aega tagasi tähistaski sõna „kultuuripärand“ peamiselt seda, mida tänapäeval nimetatakse aineliseks või materiaalseks kultuuripärandiks – kõiksugu esemeid ja objekte möödunud aegadest ja teistest kultuuridest, mida oli võimalik koguda. Tänapäeval käsitletakse kultuuripärandi ainelise osana kõikvõimalikke inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud esemeid ja paiku, millel on aja- ja kultuurilooline või esteetiline väärtus.

Eelnevad põlvkonnad on neid väärtustanud ja hoidnud ning järgmistele põlvedele edasi andnud. Materiaalse kultuuripärandi valdkond on väga lai hõlmates ehitisi, kultuurmaastikke, monumente, kunstiteoseid, etnoloogilisi esemeid ja paljut muud, mis on olulised ajaloomälu ja kohaliku identiteedi kandjad, mitmekesise keskkonna hoidjad ning kohalike traditsioonide ja ühiskonna arengu peegeldajad. Täpsemalt saad paljude pärandiliikide kohta lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinuskaitseamet.ee.

Kultuuripärandi mõiste on mitmekesistunud

Eriti just viimastel kümnenditel on ainelise kultuuripärandi mõiste oluliselt mitmekesistunud ning ka maailma eri paigus võib selle tähendus erineda. UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), mis on ehk kõige laiemalt levinud ja tunnustatud pärandiga tegelev organisatsioon, jaotab ainelise kultuuripärandi omakorda veel kaheks alaliigiks: teisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad maalid, skulptuurid, mündid, käsikirjad jne ning mitteteisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad hooned, mälestusmärgid, arheoloogilised asulakohad jne.

Nagu ainelise pärandi nimetus ütleb, tuleneb selle väärtus eelkõige objekti füüsilisest olemasolust ja sellisena läbi aegade meieni jõudmisest. Sealt täpsemaks minnes võib aga väärtus tekkida juba mitmel erineval tasandil ning olla ühes objektis ka omavahel põimunud. Ainelise pärandi puhul võib objekt olla oluline tulenevalt selle esteetikast, näiteks maali või hoone muudab erakordseks selle kunstiline teostus. Aineline pärand annab meile tunnistust ka selle valmimise ajal valitsenud tõekspidamistest ja olulistest väärtustest – nii näiteks annavad ajaloolised mälestusmärgid tunnistust tähtsaks peetud sündmustest ja kohtadest. Lisaks on materiaalse kultuuripärandi puhul olulised ka nende objektide valmistamise viisid ja tehnikad – kasutatud materjalid ja tehnoloogiad.

Aineline kultuuripärand – taastumatu ressurss

Euroopa kultuuriruumis on ainelise pärandobjekti väärtus ehk originaalsus seotud objekti füüsilise autentsusega. See tähendab, et näiteks Tallinna Vanalinna muudab originaalseks ja väärtuslikuks selle keskajast pärinev struktuur, mida vahepealsete sajandite jooksul ei ole suures plaanis muudetud. Seetõttu räägitakse ainelisest kultuuripärandist ka kui taastumatust ressursist: uuesti tehtud asi ei ole enam sama, mis sajandite vanune, isegi kui selle tegemisel on kasutatud samu ajaloolisi tehnikaid. Lammutatud ja siis samasugusena üles ehitatud hoone puhul on alati tegemist koopiaga. Samal ajal on oluline teadvustada, et ka see ajalooline substants on pidevas muutumises ja vananemises – ühelt poolt lisab see neile objektidele aina väärikust, teisalt aga seab meid silmitsi tõsiasjaga, et ükski asi ei säili igavesti.

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.
Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.... Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand.  „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister. Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos  veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid  jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.