Loading

Aineline kultuuripärand

Veel mõnda aega tagasi tähistaski sõna „kultuuripärand“ peamiselt seda, mida tänapäeval nimetatakse aineliseks või materiaalseks kultuuripärandiks – kõiksugu esemeid ja objekte möödunud aegadest ja teistest kultuuridest, mida oli võimalik koguda. Tänapäeval käsitletakse kultuuripärandi ainelise osana kõikvõimalikke inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud esemeid ja paiku, millel on aja- ja kultuurilooline või esteetiline väärtus.

Eelnevad põlvkonnad on neid väärtustanud ja hoidnud ning järgmistele põlvedele edasi andnud. Materiaalse kultuuripärandi valdkond on väga lai hõlmates ehitisi, kultuurmaastikke, monumente, kunstiteoseid, etnoloogilisi esemeid ja paljut muud, mis on olulised ajaloomälu ja kohaliku identiteedi kandjad, mitmekesise keskkonna hoidjad ning kohalike traditsioonide ja ühiskonna arengu peegeldajad. Täpsemalt saad paljude pärandiliikide kohta lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinuskaitseamet.ee.

Kultuuripärandi mõiste on mitmekesistunud

Eriti just viimastel kümnenditel on ainelise kultuuripärandi mõiste oluliselt mitmekesistunud ning ka maailma eri paigus võib selle tähendus erineda. UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), mis on ehk kõige laiemalt levinud ja tunnustatud pärandiga tegelev organisatsioon, jaotab ainelise kultuuripärandi omakorda veel kaheks alaliigiks: teisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad maalid, skulptuurid, mündid, käsikirjad jne ning mitteteisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad hooned, mälestusmärgid, arheoloogilised asulakohad jne.

Nagu ainelise pärandi nimetus ütleb, tuleneb selle väärtus eelkõige objekti füüsilisest olemasolust ja sellisena läbi aegade meieni jõudmisest. Sealt täpsemaks minnes võib aga väärtus tekkida juba mitmel erineval tasandil ning olla ühes objektis ka omavahel põimunud. Ainelise pärandi puhul võib objekt olla oluline tulenevalt selle esteetikast, näiteks maali või hoone muudab erakordseks selle kunstiline teostus. Aineline pärand annab meile tunnistust ka selle valmimise ajal valitsenud tõekspidamistest ja olulistest väärtustest – nii näiteks annavad ajaloolised mälestusmärgid tunnistust tähtsaks peetud sündmustest ja kohtadest. Lisaks on materiaalse kultuuripärandi puhul olulised ka nende objektide valmistamise viisid ja tehnikad – kasutatud materjalid ja tehnoloogiad.

Aineline kultuuripärand – taastumatu ressurss

Euroopa kultuuriruumis on ainelise pärandobjekti väärtus ehk originaalsus seotud objekti füüsilise autentsusega. See tähendab, et näiteks Tallinna Vanalinna muudab originaalseks ja väärtuslikuks selle keskajast pärinev struktuur, mida vahepealsete sajandite jooksul ei ole suures plaanis muudetud. Seetõttu räägitakse ainelisest kultuuripärandist ka kui taastumatust ressursist: uuesti tehtud asi ei ole enam sama, mis sajandite vanune, isegi kui selle tegemisel on kasutatud samu ajaloolisi tehnikaid. Lammutatud ja siis samasugusena üles ehitatud hoone puhul on alati tegemist koopiaga. Samal ajal on oluline teadvustada, et ka see ajalooline substants on pidevas muutumises ja vananemises – ühelt poolt lisab see neile objektidele aina väärikust, teisalt aga seab meid silmitsi tõsiasjaga, et ükski asi ei säili igavesti.

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta kavasse.

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar ja Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti juht ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ning Lüü-Türri ja Revele folkloorirühmade juhid. Pärimuspidu Baltica toimub Lätis 21. juunini 2018. 2019. aasta Baltica pärimuspidu toimub Eestis.