Loading

Aineline kultuuripärand

Veel mõnda aega tagasi tähistaski sõna „kultuuripärand“ peamiselt seda, mida tänapäeval nimetatakse aineliseks või materiaalseks kultuuripärandiks – kõiksugu esemeid ja objekte möödunud aegadest ja teistest kultuuridest, mida oli võimalik koguda. Tänapäeval käsitletakse kultuuripärandi ainelise osana kõikvõimalikke inimese loodud või inimese ja looduse koosmõjus tekkinud esemeid ja paiku, millel on aja- ja kultuurilooline või esteetiline väärtus.

Eelnevad põlvkonnad on neid väärtustanud ja hoidnud ning järgmistele põlvedele edasi andnud. Materiaalse kultuuripärandi valdkond on väga lai hõlmates ehitisi, kultuurmaastikke, monumente, kunstiteoseid, etnoloogilisi esemeid ja paljut muud, mis on olulised ajaloomälu ja kohaliku identiteedi kandjad, mitmekesise keskkonna hoidjad ning kohalike traditsioonide ja ühiskonna arengu peegeldajad. Täpsemalt saad paljude pärandiliikide kohta lugeda Muinsuskaitseameti kodulehelt www.muinuskaitseamet.ee.

Kultuuripärandi mõiste on mitmekesistunud

Eriti just viimastel kümnenditel on ainelise kultuuripärandi mõiste oluliselt mitmekesistunud ning ka maailma eri paigus võib selle tähendus erineda. UNESCO (Ühinenud Rahvaste Hariduse, Teaduse ja Kultuuri Organisatsioon), mis on ehk kõige laiemalt levinud ja tunnustatud pärandiga tegelev organisatsioon, jaotab ainelise kultuuripärandi omakorda veel kaheks alaliigiks: teisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad maalid, skulptuurid, mündid, käsikirjad jne ning mitteteisaldatav kultuuripärand, mille alla kuuluvad hooned, mälestusmärgid, arheoloogilised asulakohad jne.

Nagu ainelise pärandi nimetus ütleb, tuleneb selle väärtus eelkõige objekti füüsilisest olemasolust ja sellisena läbi aegade meieni jõudmisest. Sealt täpsemaks minnes võib aga väärtus tekkida juba mitmel erineval tasandil ning olla ühes objektis ka omavahel põimunud. Ainelise pärandi puhul võib objekt olla oluline tulenevalt selle esteetikast, näiteks maali või hoone muudab erakordseks selle kunstiline teostus. Aineline pärand annab meile tunnistust ka selle valmimise ajal valitsenud tõekspidamistest ja olulistest väärtustest – nii näiteks annavad ajaloolised mälestusmärgid tunnistust tähtsaks peetud sündmustest ja kohtadest. Lisaks on materiaalse kultuuripärandi puhul olulised ka nende objektide valmistamise viisid ja tehnikad – kasutatud materjalid ja tehnoloogiad.

Aineline kultuuripärand – taastumatu ressurss

Euroopa kultuuriruumis on ainelise pärandobjekti väärtus ehk originaalsus seotud objekti füüsilise autentsusega. See tähendab, et näiteks Tallinna Vanalinna muudab originaalseks ja väärtuslikuks selle keskajast pärinev struktuur, mida vahepealsete sajandite jooksul ei ole suures plaanis muudetud. Seetõttu räägitakse ainelisest kultuuripärandist ka kui taastumatust ressursist: uuesti tehtud asi ei ole enam sama, mis sajandite vanune, isegi kui selle tegemisel on kasutatud samu ajaloolisi tehnikaid. Lammutatud ja siis samasugusena üles ehitatud hoone puhul on alati tegemist koopiaga. Samal ajal on oluline teadvustada, et ka see ajalooline substants on pidevas muutumises ja vananemises – ühelt poolt lisab see neile objektidele aina väärikust, teisalt aga seab meid silmitsi tõsiasjaga, et ükski asi ei säili igavesti.

T 16. OKT.

Seminar “Quo vadis, pärand?”

30. oktoobril (10.30-15.40) toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M218) Muinsuskaitseameti, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maastikuarhitektuuri keskuse koostöös seminar “Quo vadis, pärand?” Järjekorras kolmas kultuuripärandi teemaline seminar keskendub muinsuskaitse hinnastamisele. Kes peaks maksma kultuuripärandi kui avaliku hüve eest? Kuidas arvutada kultuuripärandi hinda ning selle mõju elukeskkonnale, ühiskonnale, turismile ja inimese heaolule ning identiteedile laiemalt? Kas, miks ja kellele on sellised tabelarvutused vajalikud? Millised on teiste riikide praktikad ning mida meil on õppida? Seminari kava: ·         10.30 registreerumine ja alguskohv ·         11.00 Avasõnad Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor ·         11.10 Cees van’t Veen, Hollandi Kultuuripärandi agentuuri endine direktor.  “Heritage policy, heritage management. The Dutch approach” ·        …

T 16. OKT.

Hõimupäevad 2018

Hõimupäeva tähistatakse riikliku tähtpäevana 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab sel puhul soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse ning mis toimub sel aastal juba kolmekümnendat korda. President Lennart Meri on tervitanud aastal 1996 hõimupäevi nii: „Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja Kuidas me oleme?“ Nendele küsimustele otsib Lennart Meri vastuseid oma filmis „Linnutee tuuled“.  Eesti juubeliaasta puhul toome selle mitme põlvkonna jaoks märgilise tähendusega filmi hõimupäevade avasündmusena ekraanile. Film linastub 10. oktoobril kell 18 BFM kinos Supernova ning samal õhtul avatakse kino fuajees fennougristi Tõnu Seilenthali näitus „Mune veelinnu pesast“ Lennart Meri filmekspeditsioonil üles võetud fotodest. 2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse väärtustada ka meie väiksemaarvuliste sugulasrahvaste kultuuri osana Euroopa rikkalikust ja mitmekesisest kultuuripärandist. Hea ülevaate soome-ugri rahvaste rahvalaulu- ja pillimängutraditsioonidest saab hõimupäevade peakontsertidel 20….

K 10. OKT.

Osale kogumiskonkursil „Märka marti!“

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Konkursile on oodatud fotod, lühifilmid ja lood kohalikust sandijooksmiskombestikust neljas vanusegrupis algkoolilastest täiskasvanuteni. Konkurss kestab 01.11.–05.12.2018. Sügistalvisel ajal sanditamas käimine on vana tava – näiteks mardi- ja kadripäeval ukselt uksele käimine, sokujooksmine aastavahetusel Saaremaal või jõulusandid mitmetel teistel Eestis elavatel rahvastel. Sanditamiskombestik on põnev, rikas ja igati väärt järgimist! Kogumiskonkursi väljundiks on jäädvustada meie oma rikkalikku, tähendusrikast ja loovat maskeerimis- ja sanditamiskombestikku ning tutvustada fotode, lühifilmide ja lugude kaudu eestimaalaste maskeerimis- ja sanditamiskombestikku kui elavat pärandit tänapäeval ning julgustada eeskätt noori seda inspireerivalt kasutama. Konkursile ootame fotosid, lühifilme ja lugusid eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks ootame vanu fotosid sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal. Konkursi toimumise aeg on 1. november – 5. detsember 2018. Konkursitööd saata veebilehe…