Loading

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…

K 7. NOV.

Sanditamiskombestiku konverents “Ukselt uksele, ajast aega”

Mardipäeval, 10. novembril kutsub Nefa Rühm kõiki Tartusse sanditamistraditsioonide konverentsile „Ukselt uksele, ajast aega“. Veedame päeva tutvudes eri maade sanditamiskommetega ja analüüsime nende rolli tänapäeva maailmas. Lisaks eestlastele peavad ettekande folklooriharrastajad Venemaalt, Valgevenest, Lätist ja Itaaliast. Konverentsist on osa võtma oodatud folkloorirühmade liikmed, üliõpilased, teadlased, kooli- ja lasteaiaõpetajad ja kõik teised folkloorihuvilised. Ürituse kaaskorraldajad on Eesti Folkloorinõukogu ja Rahvakultuuri Keskus ja see toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 aktsiooni “Hakkame santima!” raames. Konverents leiab aset Dorpati konverentsikeskuses (Turu 2) 10. novembril kell 11.00–16.00, inglise keeles. Konverentsil osalenuid ootame kl 20.00 järelpeole Tiigi Seltsimajas (Tiigi 11), et üheskoos jalga keerutada, arutleda vabas õhkkonnas päeval kuuldu üle ning praktiseerida mõningaid mardisanditavasid ka ise. Eesti mardikombeid tutvustab Folklooriklubi Maatasa! Ajakava: 11:00-11:30 Registreerimine 11:30-12:00 Avasõnad 12:00-12:30 Eesti 12:30-13:00 Mari 13:00-13:30 Läti 13:30-14:15 Lõunasöök 14:15-14:45 Venemaa 14:45-15:15 Valgevene 15:15-15:45 Itaalia 15:45-16:00 Kokkuvõte 20:00-00:00 Järelpidu Osalustasu on 6 € (sisaldab konverentsiprogrammi, toitlustust ja pääset õhtusele järelpeole) Registreerimine siin: https://docs.google.com/forms/d/1NteCuWqEYlpO9eL4YquBSpzRZJWaUVTf3m3_xhL8WIc/edit?ts=5bbdd940 Kontakt: Tartu Nefa Rühm, nefa.tartu@gmail.com Üritust toetavad Eesti Kultuurkapital, Tartu Kultuurkapital ja Tartu Ülikooli Etnoloogia osakond.

K 7. NOV.

“Hakkame santima!” välisrühmade kontsert ja perepäev Tartus

Mardinädala lõpetab pühapäeval, 11. novembril, Tartus Eesti rahva muuseumi teatrisaalis toimuv välisrühmade kontsert ning festivali perepäev. Päev algab kell 12 kadrimaskide valmistamisega ja erinevate meisterdamiste- ja rahvamängudega lastele ning jätkub kell 12:30 festivali välisrühmade kontserdiga, kus iga kollektiiv tutvustab parimaid palasid oma riigi mardikombestikust. 11. novembril toimuval kontserdil saab näha Itaalia, Läti ja Venemaa maskeerimiskombeid. “Boes and merdules” on legendaarne meeste folklooriansambel Itaaliast, Sardiiniast, kes tutvustab põlist Ottana piirkonna karnevalikultuuri. Kandes efektseid ja lärmakaid, suurte kelladega koormatud härja ja karjuse kostüüme, sümboliseerib nende esitatud rituaal igavest võitlust inimese ja looma vahel.”Banga” on folklooriansambel Lätist, Riiast, kes esitleb meie kultuurs juba haruldaseksjäänud hingesantide traditsioone ning ka läti lõbusaid ja lustlikke mardisandikombeid. “Ugrada” (Pihkva) ja “Guselki” (Narva) tutvustavad vene maskeerimis- ja karnevalikombestikku ning lisaks erinevaid laste laulumänge, mida saab ka kaasa tantsida. Enne kontserdi algust on kõikidel võimalus Liisa Maasiku juhendamisel endale valmistada üks vahva kadrimask, et olla kadripäevaks aegsasti valmis! Lisaks saab valmistada endale iga mardi- ja kadrisandi…

E 5. NOV.

Tule ja anna ennast üles mardisandiks!

Pered, kollektiivid ja sõpruskonnad on oodatud 09. novembril mardisanti jooksma ja sellest ka teada andma. Nii näitame üheskooos maailmale, et mardisanditamine on elus, kirev, lõbus ja unikaalne osa meie kultuuripärandist! Pannes oma mardijooksmise seltskonna kirja, saab anda oma panuse esmakordsele üle-eestilisele mardisandi jooksmisele. Lisaks tõestada, et mardiks käimine on ka tänapäeval oluline ja jõudsalt kasutuses olev komme nii vanade kui ka noorte hulgas. Kirja saab panna end maskeerimis- ja sanditamisfestivali „Hakkame santima!“ kodulehel www.mardipaev.com novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta raames üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. Sanditamisfestivali eel on toimunud ja toimuvad koolitused Eesti eri paigus, 9. novembril toimub üleriiigiline mardisandijooksmine ning mardipeod ning 10. novembril sanditamiskonverents Tartus, kus lisaks eestlastele peavad ettekande folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast. Üleriigiline mardisandijooksmine Euroopa kultuuripärandiaasta puhul on ellu kutsutud selleks, et säiliksid meie enda mitmekesised sanditamistraditsioonid just perede, noorte ja teiste inimeste elavas kasutuses. Seda veab eest Eesti Folkloorinõukogu koos Rahvakultuuri Keskusega. Rohkem infot üleriigilise sanditamisfestivali kohta leiab veebist ja FBst.   Tule…

E 5. NOV.

Tulge osalema: rahvusvaheline sanditamisfestival „Hakkame santima!“

9. novembril toimub Euroopa kultuuripärandiaasta osana üleriigiline maskeerimis- ja sanditamisfestival „Hakkame santima“. Sanditamisfestivali eel on toimunud ja toimuvad koolitused Eesti eri paigus. 9. novembril toimub üleriigiline mardisandijooksmine ning mardipeod ning 10. novembril sanditamiskonverents Tartus, kus lisaks eestlastele peavad ettekande folklooriharrastajad Venemaalt, Lätist ja Itaaliast. Kas teadsid, et lisaks kadri- ja mardisantidele käisid Eestimaal ringi veel ka näiteks hingesandid, jõulusokk, üksik ketrajaeit, krutskiline kadrihani ja paljud teised põnevad tegelased? Sanditamisfestivali raames toimub kogumiskonkurss „Märka marti!“, oodatud on fotod, lühifilmid ja lood eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks on oodatud vanad fotod sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal. Sügistalvisel ajal sanditamas käimine ja enda maskeerimine on üks iidne ning kõikidele läänemeresoomlastele omane kujutelm. Pea iga põlisrahva kultuurist võib leida paralleele meie kadri- ja mardisantidele, olgu selleks siis näiteks Tiibeti kloostrites tehtavad rituaalsed maskeeritud pühad tantsud Losari festivali ajal, Itaalias Sardiinia…

T 16. OKT.

Seminar “Quo vadis, pärand?”

30. oktoobril (10.30-15.40) toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M218) Muinsuskaitseameti, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maastikuarhitektuuri keskuse koostöös seminar “Quo vadis, pärand?” Järjekorras kolmas kultuuripärandi teemaline seminar keskendub muinsuskaitse hinnastamisele. Kes peaks maksma kultuuripärandi kui avaliku hüve eest? Kuidas arvutada kultuuripärandi hinda ning selle mõju elukeskkonnale, ühiskonnale, turismile ja inimese heaolule ning identiteedile laiemalt? Kas, miks ja kellele on sellised tabelarvutused vajalikud? Millised on teiste riikide praktikad ning mida meil on õppida? Seminari kava: ·         10.30 registreerumine ja alguskohv ·         11.00 Avasõnad Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor ·         11.10 Cees van’t Veen, Hollandi Kultuuripärandi agentuuri endine direktor.  “Heritage policy, heritage management. The Dutch approach” ·        …

T 16. OKT.

Hõimupäevad 2018

Hõimupäeva tähistatakse riikliku tähtpäevana 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab sel puhul soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse ning mis toimub sel aastal juba kolmekümnendat korda. President Lennart Meri on tervitanud aastal 1996 hõimupäevi nii: „Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja Kuidas me oleme?“ Nendele küsimustele otsib Lennart Meri vastuseid oma filmis „Linnutee tuuled“.  Eesti juubeliaasta puhul toome selle mitme põlvkonna jaoks märgilise tähendusega filmi hõimupäevade avasündmusena ekraanile. Film linastub 10. oktoobril kell 18 BFM kinos Supernova ning samal õhtul avatakse kino fuajees fennougristi Tõnu Seilenthali näitus „Mune veelinnu pesast“ Lennart Meri filmekspeditsioonil üles võetud fotodest. 2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse väärtustada ka meie väiksemaarvuliste sugulasrahvaste kultuuri osana Euroopa rikkalikust ja mitmekesisest kultuuripärandist. Hea ülevaate soome-ugri rahvaste rahvalaulu- ja pillimängutraditsioonidest saab hõimupäevade peakontsertidel 20….

K 10. OKT.

Osale kogumiskonkursil „Märka marti!“

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Konkursile on oodatud fotod, lühifilmid ja lood kohalikust sandijooksmiskombestikust neljas vanusegrupis algkoolilastest täiskasvanuteni. Konkurss kestab 01.11.–05.12.2018. Sügistalvisel ajal sanditamas käimine on vana tava – näiteks mardi- ja kadripäeval ukselt uksele käimine, sokujooksmine aastavahetusel Saaremaal või jõulusandid mitmetel teistel Eestis elavatel rahvastel. Sanditamiskombestik on põnev, rikas ja igati väärt järgimist! Kogumiskonkursi väljundiks on jäädvustada meie oma rikkalikku, tähendusrikast ja loovat maskeerimis- ja sanditamiskombestikku ning tutvustada fotode, lühifilmide ja lugude kaudu eestimaalaste maskeerimis- ja sanditamiskombestikku kui elavat pärandit tänapäeval ning julgustada eeskätt noori seda inspireerivalt kasutama. Konkursile ootame fotosid, lühifilme ja lugusid eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks ootame vanu fotosid sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal. Konkursi toimumise aeg on 1. november – 5. detsember 2018. Konkursitööd saata veebilehe…

K 3. OKT.

Oktoober on tööstuspärandikuu

11 Lõuna-Eesti ajaloolist tööstuspärli avavad 6.-7. oktoobri nädalavahetusel uksed „Meie projekti eesmärk on äratada ellu kasutuseta seisma jäänud tööstusobjektid, et teha neist turismi sihtpunktid ning edendada turismi maapiirkondades,” ütles Eesti-Läti ühisprojekti “Industrial Heritage” koordinaator Sille Roomets. „Tööstuspärandi väärtustamine on praegu Euroopas kasvav trend. Läbi nende objektide saame inimestele tutvustada meie tööstuse ajalugu ja tehnoloogia arengut.” Tartumaal ootavad külastajaid Hellenurme vesiveski, A le Coq’i õllemuuseum, Trüki- ja paberimuuseum ja Alatskivi ait-kuivati; Jõgevamaal Siimusti keraamika; Viljandimaal Lahmuse vesiveski ja Mõisaküla muuseum; Põlvamaal Leevaku hüdroelektrijaam-muuseum ja Räpina paberivabrik; Võrumaal Ööbikuoru hüdrotöökoda ja Süvahavva villavabrik. Eri piirkondade tööstuspärlid on külastajaid oodanud juba terve sügise. Järgmisel nädal oodatakse huvilisi külastama ajaloolisi tööstusobjekte Kurzeme piirkonnas Lätis. Projekt Industrial Heritage kestab kaks aastat ning selle käigus korrastatakse 26 ajaloolist tööstuspärandiobjekti Eestis ja Lätis, koolitatakse objektide haldajaid turismi- ja tootearenduse teemadel ning tehakse igakülgset koostööd objektide turundamisel. Projekt on rahastatud Interreg Eesti-Läti programmist kogumaksumusega 1,4 miljonit eurot. 2018. aasta on Euroopa kultuuripärandiaasta ning oktoober on pühendatud tööstuspärandile. Lõuna-Eesti nädalavahetuse kava.

E 24. SEPT.

Tule vaimse kultuuripärandi päevale Viljandisse

19. oktoobril 2018 toimub Euroopa kultuuripärandi aastale 2018 pühendatud Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päev Tartu Ülikooli Viljandi Kultuuriakadeemias. Üles astuvad vaimse kultuuripärandi eksperdid Eesti Rahva Muuseumist, Rahvakultuuri Keskusest ning seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest. Päeva sisu: 12.00 Sissejuhatus 12.15 – 12.45 Vaimsest kultuuripärandist ülevaatlikult. Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum) 12.45 – 13.15 Kihnu kultuuriruum. Veera Leas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, tantsuõpetaja) 13.15 – 13.45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus) 13.45 – 14.15 Paus 14.15 – 14.45 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine) 14.45 – 15.15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus) 15.15 – 15.45 Seto leelo. Andreas Kalkun (seto luuletaja, muusik, folklorist, Eesti Kirjandusmuuseum) 15.45 – 16.00 Kokkuvõte Moderaatorid: Ene Lukka-Jegikjan ja üliõpilased Korraldajad: Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialisti Ene Lukka-Jegikjani ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev toimub TÜ Viljandi Kultuuriakadeemias, ruumis 105. Kontaktisikud: Leelo Viita (leelo.viita@rahvakultuur.ee, 58507506),…

E 24. SEPT.

Osale vaimse kultuuripärandi päeval Tartus

25. oktoobril 2018 toimub Euroopa kultuuripärandi aastale 2018 pühendatud Eesti ja Euroopa vaimse kultuuripärandi päev Eesti Maaülikoolis. Üles astuvad vaimse kultuuripärandi eksperdid ning esindajad seto, võro ja kihnu kultuuriruumidest. Päeva sisu: 12.00 Sissejuhatus 12.15 – 12.45 Vaimsest kultuuripärandist ülevaatlikult. Ester Bardone (Tartu Ülikool) või Anu Kannike (Eesti Rahva Muuseum)… 12.45 – 13.15 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine) 13.15 – 13.45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus) 13.45 – 14.15 Paus 14.15 – 14.45 Seto leelo – Andreas Kalkun (seto luuletaja, muusik, folklorist, Eesti Kirjandusmuuseum) 14.45 – 15.15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus) 15.15 – 15.45 Kihnu kultuuriruum. Mare Mätas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruum eestvedaja) 15.45 – 16.00 Kokkuvõte Moderaatorid: Ene Lukka-Jegikjan ja üliõpilased Korraldajad: Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialisti Ene Lukka-Jegikjani ja TÜ Viljandi Kultuuriakadeemiaga Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev toimub…

T 18. SEPT.

Algavad üle-eestilised sanditamiskombestiku koolitused üleriigilise mardisandijooksmise ettevalmistuseks

Algavad kadri- ja mardisandi koolitused  9. novembril üleriigilise Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimuva maskeerimis- ja sanditamisfestivali „Hakkame santima“ ettevalmistuseks. 18. septembril toimub koolitus  “Järvamaa mardi- ja kadrikombed“ A.H. Tammsaare muuseumis Vargamäel. 20. septembril saab sanditamiskombestikku õppida Viljandis. Septembrikuu viimasel nädalal toimub sanditamiskombestiku koolitus Haapsalus. Oktoobris toimuvad sanditamiskombestiku koolitused Rakveres, Pärnus, Valgas, Põlvas, Jõgevamaal Sadalas ja mujalgi. Mardikombestiku koolitusi viivad läbi kogenud praktikud ja pärimuskultuuri õpetajad. Terje Puistaja, kes veab eest Eesti Rahvapärimuse Kooli, on rahvakalendri kombestikku ja pärimusõpet korraldanud nii lasteaialastele kui ka täiskasvanutele, nii eestlastele kui ka võõramaalastele. Terje Puistaja on rahvaluule magister, lektor, rahvapärimuse koguja ning Eesti Folkloorinõukogu pärimuskultuuri stipendiumi laureaat. Pärimuskultuuri õpetaja Ene Lukka on võtnud samuti oma südameasjaks rahvakommete ja pärimuse tutvustamise ning aitab leida inimestel isiklikku seost pärimusega ja sellest vaimustuda. Lisaks nendele viivad koolitusi läbi ka tuntud pärimusmuusik Kairi Leivo, Eesti Vabaõhumuuseumi Paljurahvuselise Eesti Keskuse juht Einike Sooväli ning kohalikud eksperdid ja etnoloogid maakondades. novembril toimuvat üle-eestilist mardisandijooksmist…

T 11. SEPT.

Tule ja saa osa üle-euroopalisest kellade helistamisest

Üleeuroopalise rahupäeva puhul helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal 21. septembril kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid, osaleb ka mitukümmend kirikut Eestist ja kõik inimesed on oodatud üle-eurooopalist kellamängu kuulama. Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust. Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul. „Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe. “Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille järgi tuli…

T 11. SEPT.

Osale kultuuripärandi teemalisel koolide tõlkevõistlusel

Euroopa Komisjoni kirjaliku tõlke peadirektoraat kutsub õpilasi kogu Euroopast panema oma tõlkeoskusi proovile noorte tõlkijate võistlusel „Juvenes Translatores“, mis leiab aset juba 12. korda. Sel aastal tõlgivad noored keelehuvilised tekste kultuuripärandi teemal. See teema valiti, sest 2018. aasta on kuulutatud Euroopa kultuuripärandi aastaks. Osalejatel on võimalik ELi 24 ametliku keele hulgast valida mis tahes kaks keelt, kusjuures võimalikke keelekombinatsioone on kokku 552. Eelarve, personali ja tõlkimise eest vastutav Euroopa Komisjoni volinik Günther H. Oettinger ütles: „Keeled on Euroopa mitmekesisuse keskmes ja meie identiteedi oluline osa. Selle võistluse käigus tuletavad noored meile meelde, kui erinevad me tegelikult oleme ja et selline mitmekesisus on meie suurim vara. Seepärast kutsun kõiki noori keelehuvilisi võistlusel osalema, et aidata meie keelelist kultuuripärandit tutvustada ja edendada. Võistlusel osalemiseks peavad osalevad koolid registreeruma, mis toimub kahes etapis.” Esmalt tuleb koolidel registreeruda veebisaidil http://ec.europa.eu/translatores. Registreeruda saab alates 1. septembrist 2018 kuni 20. oktoobri 2018 keskpäevani ükskõik millises ELi 24 ametlikust keelest. Seejärel…

T 11. SEPT.

Jätkub Euroopa muinasjututraditsiooni tutvustav ürituste sari “Muinasjutt algab”

Kolmapäeval, 19. septembril kell 17.30 jätkub Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari “Muinasjutt algab”. Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal sügisel kolm loengut üks kord kuus septembris, oktoobris ja novembris. 19. septembril kell 17.30 on loengu teemaks Eesti koha- ja isikumuistendid. 17. oktoobril kell 17.30 on muinasjutuõhtu teema “Kadunud ja (taas)leitud esemed”. 14. novembril kell 17.30 on teemaks “Pühakute elulood ja teod kui muinasjutud”. Kõik sarja kohtumised viib läbi ajaloolane ja kirjanik Milvi Martina Piir, kes on avaldanud artikleid, kirjutanud üldhariduskoolidele ajalooõpikuid, töötanud õppejõuna, kaitsnud ajaloo populariseerimise alase doktoritöö, kommenteerinud Austria päevapoliitikat ning teinud kaastööd raadiojaamadele jm meediale. 2017. aastal ilmus Martinal raamat “Uppunud mets. Austria muinasjutud”. Milvi Martina Piir: “Ehkki osa rahvaloomingust, pole muinasjutud siiski ainuüksi fantaasia vili. Harjumuspärases esituses puudub muinasjututegelastel tõepoolest individuaalsus. Neil pole nime, me ei tunne nende pereliikmeid, iseloomu, püüdlusi ja andeid ega tea, kuidas nad välja nägid, kus…

R 7. SEPT.

Kultuuriseltsid kogunevad Moostes

Rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside katusorganisatsioonid otsustasid hakata omavahel tihedamat koostööd tegema. Reedel, 7. septembril, kell 11:00 saadakse kokku Mooste mõisas, et asuda kokku panema ühisprojekte. Esindatud on vene, ukraina, mordva, tatari, valgevene, aseri, armeenia, ingerisoome, eesti ja teised rahvused, ühtekokku 65 osalejat. Integratsiooni Sihtasutuse partnerlussuhete valdkonna juhi Kristina Pirgopi sõnul leidis mastaapsem eesti ja rahvusvähemuste kultuuriseltside katusorganisatsioonide kohtumine esmakordselt aset aasta tagasi. Tookord avaldasid osalejad soovi kohtumisi jätkata ja seetõttu korraldabki Integratsiooni Sihtasutus koos Kultuuriministeeriumi ja Eesti Folkloorinõukoguga kokkusaamise Moostes. „Eelmise aasta kogemus näitas, et arutelud erinevatest kultuuridest inimestega on suurepäraseks kasvulavaks uutele ideedele ja ettevõtmistele. Seekord hakkavad osalejad looma ühisprojekte. Koha peal hääletatakse, milliseid neist võiks kohe ellu viia. Oleme parimate projektide toetamiseks välja pannud 6000 eurot,“ lausus Pirgop. Kohtumisel arutletakse ka teemal „Mida ette võtta, et sinu kultuuripärand kõnetaks võimalikult paljusid inimesi?“. Rahvusvähemuste ja eesti kultuuriseltside kohtumine Mooste mõisas on vastalanud rahvuskultuuride kuu avaüritus, mis on ühtlasi pühendatud käesolevale Euroopa kultuuripärandiaastale.

N 6. SEPT.

Septembris on tähelepanu keskmes rahvuskultuurid

September on Eestis rahvuskultuuride kuu, mis kutsub märkama ja tunnustama siin elavaid rahvusvähemusi ja nende kultuuri. Eesti on koduks 194 eri rahvusele – rahvuskultuuride kuu pakub head võimalust avastada nende rahvuste kultuuri, käsitööd ja kokakunsti. Rahvuskultuuride kuu on täis pikitud rahvusvähemuste kultuuri tutvustavaid sündmusi Tallinnas, Jõhvis, Pärnus, Haapsalus ja mujal. Kava pakub kontsertide ja näituste kõrval ka tervet rida õpitube – küll proovitakse kätt türgi kohvi ja udmurdi rahvustoitude tegemisel, õpitakse lesgiini tantsu või tehakse traditsioonilisi vene kaltsunukke. Integratsiooni Sihtasutuse juhataja Irene Käosaare sõnul tegutseb Eestis enam kui 300 eri rahvuste kultuuriseltsi ja üle 30 pühapäevakooli, kus hoitakse elus oma emakeelt, kombestikku ja käsitööoskusi. „Oma esivanemate traditsioone kalliks pidavad rahvusseltside inimesed suhtuvad austusega ka Eesti kommetesse ja kultuuri,“ on Käosaar veendunud.   “Eesti rikkus on meie inimesed, meie mitmekülgne kultuuripärand ja traditsioonid. Mida rohkem oskame seda rikkust märgata,…

K 5. SEPT.

Täna avatakse näitusega “Killuke militaarpärandit Tallinnas” Euroopa Muinsuskaitsepäevad

Täna kell 18 avatakse Arsenali keskuse aatriumis Tallinna militaarpärandit tutvustav näitus “Killuke militaarpärandit Tallinnas”. Näitusega antakse avalöök septembris üle terve Eesti toimuvatele Euroopa Muinsuskaitsepäevade sündmustele, millega tänavusel Euroopa kultuuripärandiaastal tutvustatakse Eesti kujunemislugu aegade algusest kuni tänapäevani. Näitus “Killuke militaarpärandit” tutvustab peamiselt tsaariajal ehitatud suuremaid militaarkomplekse Tallinnas, nagu näiteks Juhkentali sõjaväelinnakut, Tondi kasarmuid, Tallinna Sadama basseine Miinisadamat, samuti näituse asukohaks olevat praegust kaubanduskeskust ja endist relvatehast – Arsenali.  Lisaks räägib näitus 20. sajandi alguse militaarsete arengute mõjust Tallinnale laiemalt – tollal välja kujunenud tänavate võrk, raudteed, kvartalite struktuur, sadamad ja suurimad tehased domineerivad linnaruumis senini. Kaitseministeeriumi personaliosakonna juhataja Mailis Neppo sõnul ajendas näitust koostama soov rohkem märgata ja väärtustada ehituspärandit Tallinna linnaruumis, tuues välja eri ajastute riigikaitseliste rajatiste mõju. „Valdav enamus esitatavast foto- ja pildimaterjalist on arhiividest välja otsitud spetsiaalselt selle näituse koostamisel ning on laiemale avalikkusele seni tundmatud. Seega pakub näitus unikaalset võimalust heita seni varjul olnud pilku Tallinna minevikule,“ ütles Neppo. Näitus on koostatud Kaitseministeeriumil tellimusel Euroopa kultuuripärandiaasta…

K 22. AUG.

Metsaülikoolis arutletakse kultuuripärandi teemadel

Kolmapäevast pühapäevani Käärikul kestvas Metsaülikoolis osalejad saavad käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta puhul igal hommikul toimuvates hommikuringides pühenduda kultuuripärandi eri tahkude avamisele, hommikuringe veavad eest Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie ja Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis Annela Laaneots. Hommikuringides arutletakse järgmistel teemadel: 23.08 – Milline on Sinu kultuuripärand? 24.08 – Kuidas kultuuripärandit tänapäeval käsitletakse? 25.08 – Mida me tahame mäletada ja mida tahame endast maha jätta/edasi anda? 26.08 – Kuidas kultuuripärandit edasi (k)anda? Eestis seisab Euroopa kultuuripärandiaasta läbiviimise eest Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga. Loe Euroopa kultuuripärandiaasta kohta www.parandiaasta.ee.

K 22. AUG.

Ilmus kogumik parimatest töödest muinsuskaitse vallas

Ilmunud on kogumik Euroopa Liidu ja Europa Nostra auhinnatud töödest Põhja Euroopas, mis esindavad parimaid näiteid restaureerimisest, konserveerimisest, muinsuskaitselise mõtteviisi edendamisest ning teadustöödest muinsuskaitse vallas. Kogumikku „Northern Europe. Winners of the EU prize for Cultural Heritage/ Europa Nostra Awards 1978 – 2018“ esitleb Eesti Muinsuskaitse Selts reedel, 24. augustil kell 16 EMS ruumes aadressil Pikk 46. Äsjailmunud trükis tutvustab Põhja Euroopa eripära arhitektuurimälestiste taastamisel ja säilitamisel ühtekokku 49 silmapaistva näite varal Taanist, Gröönimaalt, Norrast, Islandilt, Rootsist, Soomest, Eestist, Lätist ja Leedust. Alates aastast 1978. aastast, mil asutati Europa Nostra muinsuskaitseauhind, kuni tänavuse Euroopa kultuuripärandi aastani 2018 on Põhja Euroopa 8 riigist pälvinud selle kõrge tunnustuse 163 projekti. Nende seas on 12 Grand Prix´d ehk peaauhinda. Taani, Rootis ja Norra on osa võtnud alates auhinna asutamisest 1978. aastal, Soome liitus aastal 1987, Eesti aastal 2001, Läti 2002, Leedu 2003 ja Island 2015. aastal. Lundi Ülikooli professor Johan Martelius kirjutab raaatu eessõnas: „Kõige suurem erinevus Põhja ja Lõuna Euroopa vahel on muidugi kliima. Seda…

N 2. AUG.

August on suhtluskultuuri kuu

Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames tähistatakse augustis SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel suhtluskultuurikuud, mil erinevate ettevõtmiste läbi pööratakse tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osaks on ka meid ümbritsev suhtluskultuur – meie ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis – ning selle arendamisele suunatud tegevused, sh ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur. Tutvu suhtluskultuurikuu kavaga siin. Augustis korraldab SA Kiusamivaba Kool suhtluskultuurikuu raames Eesti erinevates linnades neli lapsevanematele suunatud töötuba, mis võtavad vaatluse alla selle, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana.   Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad toimuvad – 6. augustil kell 17.00 Narva Uuskasutuskeskuses (Tallinna mnt 51/53) (vene keeles), – 8. augustil kell 17.00 Võru Uuskasutuskeskuses (Vabaduse 1), – 10. augustil kell 16.00 Paide Uuskasutuskeskuses (Rüütli 9), – 17….

T 31. JUULI

“Sajaga seltsis” – eesti seltsid üle maailma saavad kokku

Eesti Kultuuriseltside Ühendus korraldab 3. ja 4. augustil Tartus, ERMis üleilmse eesti seltside festivali „Sajaga seltsis“, mis on pühendatud EV100 sünnipäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale. Festival toob kokku eesti kultuuriseltse kogu maailmast. augustil viiakse läbi mõttetalgud üldpealkirjaga „Seltsid eestluse kandajana – eile, täna, homme“. Ettekandjaid on nii Eestist, Lääne-Euroopast kui ka Venemaalt. Räägitakse seltsitegevuse ajaloost, ida- ja läänesuunalisest väliseestlusest ning arutatakse seltsitegevuse tuleviku üle. Toimub mitmeid töötube ja raamatulaat. augustil on ERMi välialal kultuuriseltside kontsert. Väliskülalistest astuvad üles esinejad Valgevenest, Venemaalt ja Inglismaalt. Lisaks esinevad kodumaised kollektiivid. Seltsid istutavad ERMi kõrvale seltsitegevuse auks tamme. Avatud on meisterdamise õpitoad, üles pannakse mitu näitust ning tutvuda saab seltside poolt valmistatud käsitööesemete ja seltside poolt välja antud kirjandusega. augustil toimuvad festivali kontserdid Muugal ja Narva-Jõesuus. Festivali puhuks ilmub Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ajaleht Seltsi Sõnumid ja esinejaid tutvustav festivali teatmik. Külastajatele on kogu kava tasuta.

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta kavasse.

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar ja Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti juht ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ning Lüü-Türri ja Revele folkloorirühmade juhid. Pärimuspidu Baltica toimub Lätis 21. juunini 2018. 2019. aasta Baltica pärimuspidu toimub Eestis.

N 14. JUUNI

Kutsume osalema meemikonkursil

Augustis ärgitab SA Kiusamisvaba Kool Euroopa kultuuripärandiaasta puhul Eestis esmakordselt tähistama suhtluskultuurikuud, mille raames kutsub sihtasutus üles 13-18-aastaseid noori looma suvekuude jooksul kiusuennetusliku sõnumiga meeme ning osalema nendega meemikonkursil. Meemikonkursile “Suhtle vabalt, kiusuvabalt!” on oodatud kiusamise teemat, eeskätt aga kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid ning oma töö tuleks läkitada hiljemalt 8. augustiks (k.a) Kiusamisvaba Kooli SA meiliaadressile info@kiusamisvaba.ee. Kõige silmapaistvama konkursitöö autorit premeeritakse peaauhinnaga, milleks on Telia 250-eurone kinkekaart.   Konkursile antakse avapauk juba 17. juunil Haapsalus toimuval noorte arvamusfestivalil, kus SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel toimub kell 14.30-16.00 temaatiline töötuba, mille lõpuks juba ka esimeste meemidega kätt proovida saab.   Telia Eesti abiga läbi viidava õpetliku, aga lõbusa meemide loomise õppuse eel uuritakse ja katsetatakse töötoas seda, kuidas kiusamist ära tunda ning mis on…

T 5. JUUNI

Lõunõhummogu-Eestin om 9. piimäkuun ilm hukan!

Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas! Kagu-Eesti III arvamusfestival “Ilm om hukan!“ tõotab 9. juunil oma põnevate aruteludega taas ümbruskonna kuumaks kütta. Kõik varakevadisest ideekorjest väljasõelutud arutelupaneelid kannavad Kagu-Eestis õhusolevaid eelarvamusi ja päevakajalisi küsimusi. Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum. Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja…

T 5. JUUNI

Päritud väärtuste ööpäev: maastik loeb ja kõneleb

Eesti Folkloorinõukogu kutsub 9.-10. juunini 2018 toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille teemaks on tänavu “Maastik loeb ja kõneleb”. Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu. Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada. Paljud õpetajad tegelevad päevast päeva küsimusega, kuidas õpetada lapsi oma kodumaastikke nägema, kuulama ja lugema. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Seetõttu püüab ka Päritud väärtuste ööpäev vastata küsimusele, kuidas õpetada nooremat põlvkonda oma maad paremini tundma ja armastama. Päritud väärtuste ööpäeval astuvad ööpäeva jooksul üles silmapaistvad lektorid, et avada looduse- ja maastikupärimuse olulisi tahke. Päritud väärtuste ööpäev algab 9. juuni keskpäeval. Registreeruda saab siin.  

N 24. MAI

Külapidu Tornide väljakul

Eesti Folkloorinõukogu korraldab koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega Euroopa kultuuripärandiaasta puhul Tallinnas Tornide väljakul 1.-2. juunil külapeo. Tantsu lööb Kihnu Virve koos setodega, sekka muusikuid-tantsijaid Pärnust, Hanilast ja ka pealinnast. Tule ja saa sest toredast külapeost osa! Rõkka rõõmust ja tantsi kaasa! Reede, 1. juuni 19.00-19.30 – Hanila Laulu-ja Mänguselts 19.35-19.50 – Zurba 20.30-21.30 – Kihnu Virve pereansambel Laupäev, 2. juuni 15.00-15.40 – Tallinna Seto Laste Kool 15.50-16.30 – Siidisõsarõ 16.40-17.20 – Kaera-Jaan 17.30-18.10 – folkloorirühm Mesilane 18.20-19.00 – folkloorirühm Juhukse 19.10-19.50 – Leesikad 20.00 Tantsuklubi

N 24. MAI

Tulekul konverents kultuuripärandi säilitamisest

Eesti Ehitusinseneride Liit koostöös Euroopa Ehitusinseneride Nõukoguga korraldab 1. juunil rahvusvahelise konverentsi Civil Engineering and Cultural Heritage. Konverentsiga tähistatakse Euroopa ehitusinseneride aastat 2018 ja see kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste hulka. Konverentsil räägivad oma kogemustest ainelise kultuuripärandi säilitamisel ja renoveerimisel tuntud insenerid ja arhitektid Ühendkuningriigist, Kreekast, Lätist, Leedust ja Eestist. Teiste kõrval esinevad konverentsil kreeka ehitusinsener Aris Chatzidakis, kellel on pikaajaline kogemus iidsete ehitiste renoveerimisel, läti endine kultuuriminister ja tunnustatud arhitekt Janis Dripe ning Dr. James Miles, kelle ettekanne keskendub tehnoloogia võimalustele ja HeritageBIM rakendamisele. Konverentsi esinejaid ja ettekandeid tutvustav info on leitav SIIT. Konverentsi kava on leitav SIIT. Registreerumine toimub kuni 28. mai EEL-i kodulehel.

N 24. MAI

Eksperdid arutavad Tallinna Vanalinna Päevadel filmi, muusika, identiteedi ja keeruka kultuuripärandiga toimetuleku teemadel

Käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta puhul süveneme kultuuripärandi teemasse ka vanalinna päevadel. Ekspertide kõrval on ka publik oodatud kaasa mõtlema ja rääkima. Iga päev toimub haarav mõttekoda, kus oma ala eksperdid lahkavad kultuuripärandi valguses ühiskondlikult kõnetavat teemat. 30. mail kell 18 – Kuidas kujunes Eesti identiteet? Arutlevad Anu Põldsam, Imbi Paju, Maarja Vaino, Ivo Juurvee Katariina kiriku esisel platsil (Vene 14a), vihma korral Katariina kirikus. 31. mail kell 18 – Toimetulek keeruka pärandiga Maarjamäe memoriaal, pronkssõdur, Vene kultuurikeskus, nõukogude sümbolid Tallinna linnaruumis – need teemad on kütnud kirgi lähiminevikus ja püsivad aktuaalsed. Arutlevad Kaarel Truu, Vladimir Svet, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Margit Mutso, Karin Paulus, Margit Kilumets Vabaduse väljakul, vihma korral Rahvarinde muuseumis (Vabaduse väljak 9). 1.juunil kell 18 – Elu nagu filmis Kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse? Arutlevad Imbi Paju, Riho Västrik, Jaak Kilmi, Peeter Simm, Margit Kilumets Harjumäel laval, vihma korral Neitsitornis (Lühike jalg 9a). 2. juunil kell 18 – Laulame lahti Kuidas muusika toidab rahvustunnet? Arutlevad Hirvo Surva, Veronika Portsmuth, Olav Ehala, Margit Kilumets…

N 24. MAI

Juuni esimesel nädalavahetusel avavad Eesti aiad külastajatele oma väravad

1.– 3. juunil avavad mitmed aiad erinevates Euroopa riikides väravad, et vastu võtta külalisi ja uudistajaid. 2003. aastal Prantsusmaal alguse saanud ettevõtmisega ühineb tänavusel Euroopa kultuuripärandiaastal ka Eesti – huvitavate iluaedade, tarbeaedade ja köögiviljaaedadega saab tutvuda Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Põlvamaal. Aiaomanikud tutvustavad oma hoole ja armastusega rajatud aedu, avatud on nii ajaloolisi kui kaasaegseid aedu, linna- ja taluaedu, puuvilja- ja lilleaedu, nii hoolikalt vormi trimmitud kui looduslähedasi aedu. Juuni esimesel nädalavahetusel toimub aedades ekskursioone, kontserte, näitusi, töötubasid taimede tundmaõppimiseks, istutamiseks ja hoolduseks. Reede, 1. juuni on mõeldud eeskätt kooliõpilastele, laupäev ja pühapäev kõikidele huvilistele. „Eesti aedades saab imetleda nii 50-aastast jugapuud, mis laiub 10 ruutmeetril kui kuulata nõuandeid, kuidas rajada jätkusuutlikku koduaeda,“ ütles Helle Solnask, „Euroopa aiad 2018“ projektijuht. „On mõeldud ka lastele, osades aedades pühendatakse lapsi aiaharimise põnevasse maailma. Saab istutada, punuda lillepärgasid ja valmistada lillekimpe.“ Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva….

N 10. MAI

Kolm klassitäit noori sõidab Päranditegijate konkursi võitjatena auhinnareisile Strasbourgi

9. mail Vabaduse väljakul toimunud Euroopa Päeval avalikustati Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi võitjad. Töid hinnati kolmes vanuseastmes, auhinnareisi Strasbourgi pälvisid Kose Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi noored, Võru Gümnaasiumi õpilasesindus ja Narva Gümnaasiumi õpilasesindus. „Hindasime töid jutustatud loo kaasakiskuvuse põhjal, samuti vaatasime kui mitmekülgselt töös pärandobjekti ajalugu tutvustati. Oluline oli ka jutustatud loo jagatavus ning uudne lähenemine objektile,“ selgitas Päranditegijate konkursi peakorraldaja Madle Lippus Muinsuskaitseametist. Päranditegijate konkursile laekus kokku 43 tööd, mida hinnati kolmes vanuseklassis: algkool, põhikool ja keskkool. Vanuseklasside vahel jagunesid tööd järgnevalt: 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 keskkooli kategoorias. Töid esitati koolidest üle Eesti. Vanusekategoorias 1.-4. klass võitis esikoha ja ekskursiooni filmimuuseumisse Tapa Gümnaasiumi 3A klassi töö kohalikust kunstnikust Lui Lättist. Teise koha pälvis Kose-Uusmõisa Lasteaed-Kooli 4. klassi õpilaste töö Kose-Uuemõisa mõisa juurde kuuluvast matusekabelist. Kuna sellesse vanusekategooriasse esitati kaks tööd, siis kolmandat kohta välja ei antud. Vanusekategooria 5.-9. klass võitis esikoha ja juutuuberi Victoria Villigu sotsiaalmeediakoolituse õpilased Vasalemma põhikooli kodulooringist, kes esitasid konkursile

N 10. MAI

Narva V kultuurifoorumi arutelud keskenduvad kultuuripärandiaastale

Narva Geneva kultuurikeskuses toimub homme, 11. mail Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud kultuurifoorum „Tulevikul on ajalugu”. Viiendat korda toimuval foorumil arutletakse, kuidas kajastub kultuuripärandiaasta Narva kultuurielus ning kuidas muuta piirkonna ajalugu ja mitmekesine kultuurikeskkond veelgi atraktiivsemaks nii kohalikele elanikele kui ka külalistele.   Narva kultuurifoorum on aastatega muutunud oodatud sündmuseks, kus regiooni kultuuri- ja haridusvaldkonnas töötavad inimesed saavad omavahel tuttavaks, jagavad infot, arutlevad, ning töötavad üheskoos välja ideid ja lahendusi uuteks ühisteks ettevõtmisteks.   „Meie piirkonnas on paraku selliseid koostööplatvorme veel vähe. Praeguseks välja kujunenud aktiivselt osalemist eeldav kultuurifoorum on kahe keelekogukonna jaoks väga sobilik algatus, mis julgustab eestvedajaid tihedamale koostööle nii meie piirkonnas kui ka Eestis laiemalt,“  kinnitas Narva kultuurifoorumi koordinaator Valeria Lavrova.   Foorumil osalevad Narva ja Ida-Virumaa kultuuriühingute, haridus- ja noorsootööga…

R 4. MAI

Päranditegijate konkursi nominentide tööde näitust saab vaadata erinevates Eesti linnades

Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi nominentide tööde näitusega saab tutvuda Euroopa Päeva sündmustel Võrus, Valgas, Narvas, Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Põlvas. Päranditegijate konkursile laekus kokku 43 tööd. 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 keskkooli kategoorias. Enamik laekunud töödest olid videod, kuid oli ka esitlusi, helifaile, pildiribasid ja tekste. „Lisaks arvukale osavõtule oleme väga rõõmsad selle üle, et töid esitati koolidest üle terve Eesti. Suured tänud kõigile osavõtjatele!“ ütles Päranditegijate konkursi projektijuht Madle Lippus. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 9. mail Euroopa Päeva tähistamisel Tallinnas, Vabaduse väljakul. Konkursi nominentidest kokku pandud näitust saab näha Euroopa Päeva tähistamisel Eesti erinevais paigus: 3. mail Võrus, 4. mail Valgas, 5. mail Narvas, 6. mail Rakveres, 7. mail Haapsalus, 8. mail Pärnus, 9. mail Tartus ja Tallinnas. Nominendid: Vanusekategooria 1.-4. klass Talgud ja ettekanne: Pedagoog ja kunstnik Lui Lätt Tapa Gümnaasiumi 3.a Juhendaja: Elle Kivisoo Tapa Gümnaasiumi pärandkultuuri ja folkloori ringi lapsed korrastasid Lui Lätti pärandipaika. Lättile püstitatud mälestuskivi oli metsa kasvanud ja õige paiga leidmiseks oli klassiga…

N 26. APR.

Külastusmäng: avasta Baltimaade mõisad

Enam kui 130 Baltimaade ajaloolist mõisa ja linnust avavad 2018. aasta suvel oma uksed külastajatele. Kolme riigi mõisate ühendused on ühendanud jõud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini. Kolme riigi mõisate ühenduste eestvedamisel ühinevad mõisad sümboolseks Balti mõisate ketiks. Nii Baltimaade minevik kui ka tänapäev pakub põnevaid väljakutseid nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil. Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema. Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid aga teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal. Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka sajad eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat…

T 24. APR.

Mööda Lõuna-Eestit vurab ringi Folgilahvka

4.–5. mail 2018 vurab mööda Lõuna-Eestit ringi Folgilahvka! See tähendab, et 24 tunni jooksul kõlab katkematu muusika. Lahvka peatub erinevates kohtades, kus liituvad kohalikud muusikud. Mõnes kohas on pikem peatus, mõnes lühem. Kes tahab, võib kodust oma pilli ühes võtta ja Folgilahvka bussis olijatega kaasa mängida või laulda. Kui bussis ruumi, saavad muusikud mõne peatuse kaasa sõita.  Kogu maraton on jälgitav internetis Postimehe portaalis. Elohelü Folgilahvka kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta programmi. 12:00 Tartu Raekoja plats 14:00 Nõo Muusikakool 14:45 Rõngu keskus 15:20 Otepää Konsumi parkla 16:30 Kanepi kirikuplats 17:00 Urvaste Külade Selts 17:30 Antsla keskus 18:15 Kaika koolimaja 19:15 Lüllemäe kultuurimaja 20:30 Hargla Maakultuurimaja 21:00 Mõniste Kool 21:45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu 23:00 Krabi Kõrts ​5. mai 00:00 Rõuge – Eesti Ema kuju 00:45 Haki bussipeatus 01:30 Ruusmäe – Rogosi Mõis 02:30 Kärinä – Nopri Talumeierei 05:00 Meremäe bussipeatus 05:30 Obinitsa – Seto atelee-galerii 06:30 Orava endine vallamaja 07:15 Treski külaplats 08:00 Värska Kultuurikeskus 09:15 Mikitamäe endine vallamaja 10:00 Räpina keskus – vallamaja ees 11:00 Mehikoorma bussipeatus 11:30 Rasina kultuurimaja 12:00 Mooste Folgikoda

T 24. APR.

Euroopa Päev: millist kultuuripärandit loome täna?

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal tähistame Euroopa päeva 1-16 mai üle Eesti! Tule saa osa ägedast kontserdist Tallinnas, erinevates Eesti linnades toimuvad põnevad kultuuripärandi teemalised debatid teemal „Millist kultuuripärandit loome täna?“ Märgi kalendrisse ja vaata ürituste programme Euroopa Päeva lehelt. Euroopa päev Sinu kodukohas: – teisipäeval, 1. mail kell 12 Türil – neljapäeval, 3. mail kell 14.45 Võrus – reedel, 4. mail kell 13 Valgas – laupäeval, 5. mail kell 12 Narvas – pühapäeval, 6. mail kell 12 Rakveres – esmaspäeval, 7. mail kell 16 Haapsalus – teisipäeval, 8. mail kell 16 Pärnus – kolmapäeval, 9. mail kell 15 Tallinnas ja Tartus – kolmapäeval, 16. mail kell 13 Põlvas. 9. mail kuulutame Tallinnas Vabaduse Väljakul välja Päranditegijate konkursi võitjad!  

R 13. APR.

Ava oma aed “Euroopa aiad 2018” aiafestivaliks

Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.   Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii ajaloolisi kui kaasaegseid, juurvilja- ja puuviljaaedu, talu- ja linnaaedu. „Kutsume ka Eesti aiaomanikke oma tööd ja loomingut teistele tutvustama. Selle, kas aed on avatud kõik kolm päeva või ainult ühe päeva, otsustab iga aiaomanik ise,“ üles „Euroopa aiad 2018“ projektijuht Helle Solnask. „Eelistatud on mõistagi külastajatele vaba sissepääs, aga keegi ei keela ka kehtestada väikest piletihinda.“ Aiaomanikke kutsutakse „Euroopa Aiad 2018“ raames üles tegema aias ekskursioone, viima läbi töötubasid, korraldama näitusi või kontserte – ikka selleks, et rahval oleks huvi tulla vaatama ja rõõmu tundma erinevatest aedadest, kuhu muul ajal ilma kutseta ei pruugi sisse pääseda. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva. Aiafestival…

R 13. APR.

Koolinoored korrastavad juubeliaastal Eesti pärandipaiku

MTÜ Estlander ootab innukaid kooliõpilasi liituma Pärandivaderite algatusega, et teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärikas kingitus. Eesti juubeliaasta ja  Euroopa kultuuripärandiaasta raames korrastavad koolinoored oma kodukandi ajaloolise väärtusega unarusse jäänud paiku. Projektiga saab liituda 20. septembrini. „Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi üles märkama kultuuriväärtuslikke kohti, mis on vajunud unustuste hõlma ning andma neile talgute korras uus hingamine,“ sõnas Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik. „Õpilastele jõukohast talgutegevust saab läbi viia kirikute ja pastoraadihoonete juures, mõisaparkides, vabaõhumuuseumites, muinasaegsetel asula- või matmiskohtades, ajaloolistel militaarobjektidel ja mälestuskivide juures,“ lisas Lepik. Koolid, klassid, huviringid või seltsid saavad projektiga liituda kuni 20. septembrini. Meeskonda kuuluvad liikmed peavad olema vanuses 7-19 eluaastat, samuti peab igasse gruppi kuuluma vähemalt üks täiskasvanud. Lisainfo registreerimise kohta leiab www.ouesope.ee/parandivaderid Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuurilugu tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu. „Talgute ettevalmistamisel ja pärandipaikade uurimisel paljastuvad põnevad lood saab esitada omakorda päranditegijate konkursile, et jagada neid eakaaslaste, vanemate ja kogukonnaga ning võita põnevaid auhindu,“ ütles Euroopa…

E 9. APR.

Mida mõtleb Vanamees Euroopa kultuuripärandiaastal?

Euroopa kultuuripärandiaasta koputas ka Vanamehe uksele ja pani teda arutlema Euroopa kultuuripärandiga seotud teemadel. Mis mõtteid see Vanamehes tekitab? Vaata ise!

R 2. MäRTS

Päranditegijate konkurss kutsub noori jäädvustama oma kodukoha kultuuripärandit

Tänasest 23. aprillini on noored oodatud jäädvustama oma kodukoha pärandobjekte, parim meeskond saab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames toimuva Päranditegijate konkursi võitjana sõita auhinnareisile Strasbourgi. „Ootame lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus. Millal need hooned ehitati ja miks need ära lagunesid? Millisteks tegevusteks on seda eset varasemalt kasutatud? Mida need tänaste noorte jaoks sümboliseerivad ja millist tähendust kannavad? On nad kasutatavad? Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt. „Lugusid hindame eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus. Hea lähtekoha konkursil osalemiseks annab tema sõnul ka osalemine…

T 27. VEEBR.

„Muinasjutt algab“ – reis Euroopa ajalukku ja kultuuri läbi muinasjuttude

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“.  Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.     Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).   2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üles kasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab…

T 27. VEEBR.

Erasmus+ strateegilises koostöös rahastatakse kultuurisündmusi

Euroopa kultuuripärandi aastal* on Erasmus+ programmi tähelepanu keskmes projektid, mis seovad omavahel hariduse, kultuuri ja ajaloo. Taotlusi saab esitada 21. märtsini. See tähendab, et 2018. aastal on erilise tähelepanu all sellised tegevused, mille kaudu tutvustatakse Euroopa rikkalikku kultuuripärandit ning õpetatakse sellega seotud uusi oskusi. Oodatud on koostöö näiteks õppe- ja kultuuriasutuste vahel. Erasmus+ strateegilises koostöös rahastatakse eri riikide asutuste kogemuste jagamise- ja arendustegevusi, mille käigus on võimalik korraldada ka rahvusvahelisi õppereise, koolitusi ja kultuurisündmusi. Näiteks, muuseumide rahvusvahelises koostöös on õnnestunud edukalt tutvustada muuseumit kui põnevat elukestva õppimise paika. Seeläbi on meelitatud rohkem täiskasvanuid õppimise juurde. Loe lähemalt. Erasmus+ strateegilise koostöö projektide taotlustähtaeg on 21.märtsil. Loe Erasmus+ projektitegemise võimaluste ja taotlemise kohta lähemalt. Eestis jagab Erasmus+ infot ja võtab taotlusi vastu sihtasutus Archimedes.  

E 26. VEEBR.

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

Tänavu tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat. Valik on sümboolne – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Tallinna Ülikoolis tähistatakse seda sündmusega, mis algab 8. märtsil kell 10 ruumis M-225. 10.00 Sissejuhatus 10.15 – 10.45 Vaimsest kultuuripärandist. Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool). Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt “Märka pärandit linnas ja maastikul”- 10.45 – 11.15 Seto leelo – Elvi Nassar (seto pärimuse ekspert, Eesti Vabaõhumuuseum) 11.15 – 11.45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus) 11.45-12.15 Paus 12.15 – 12.45 Kihnu kultuuriruum. Mare Mätas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja) 12.45 – 13.15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus) 13.15 – 13.45 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine) 13.45 – 14.00 Kokkuvõte Korraldajad: Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialist Ene Lukka-Jegikjani ja Tallinna…

K 21. VEEBR.

Tartu Linnamuuseumis algab kultuuripärandi aastale pühendatud loengute sari

Esimene loeng toimub 22. veebruaril kell 17.00, mil Egle Tamm kõneleb teemal “Hruštsovkad – osa kultuuripärandist?” 1950. aastate teisel poolel jõuti arhitektuuris liialdustest loobumise sildi all teise äärmusesse – lakoonilise minimalismini, mis võimaldas täita tegelikku eesmärki – ehitada hästi odavalt ja hästi palju. Nii tekkis majatüüp, mida liialdustega võitluse apologeedi, tollase NSVL kommunistliku partei esimehe Nikita Hruštsovi järgi kutsutakse hruštšovkadeks. See majatüüp erineb seest ja väljast selgelt eelkäijatest ja järeltulijatest. Hruštšovka, mis omal ajal pakkus täiesti uut ja senisest kõrgemat elukvaliteeti on samas olnud üks põlatumaid majatüüpe, mis paljude arvates tuleks nii seest kui ka väljast ümber ehitada või üldse lammutada. Järgnevad loengud: Muinsuskaitse arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas peab 1. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Muinsuskaitse – kuidas veel paremini kaitsta kultuuripärandit?” Arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla peab 15. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Kultuuripärand – kellele ja milleks?” Tegu on aruteluõhtute sarjaga, mis kutsub kaasa mõtlema kultuuripärandit…

E 12. VEEBR.

Läänemeremaade Nõukogu kuulutas välja kutse projektifondi rahadele

Läänemeremaade Nõukogu kuulutas välja kutse projektifondi rahadele 2018, et seada kultuur Läänemeremaade koostöö keskmesse. Taotlusi saab esitada 15. veebruarist 31. märtsini 2018. Loe lähemalt siit.

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni,…

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.