Loading

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.
Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.... Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand.  „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister. Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos  veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid  jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.

E 12. VEEBR.

Läänemeremaade Nõukogu kuulutas välja kutse projektifondi rahadele

K 21. VEEBR.

Tartu Linnamuuseumis algab kultuuripärandi aastale pühendatud loengute sari

Esimene loeng toimub 22. veebruaril kell 17.00, mil Egle Tamm kõneleb teemal “Hruštsovkad – osa kultuuripärandist?” 1950. aastate teisel poolel jõuti arhitektuuris liialdustest loobumise sildi all teise äärmusesse – lakoonilise minimalismini, mis võimaldas täita tegelikku eesmärki – ehitada hästi odavalt ja hästi palju. Nii tekkis majatüüp, mida liialdustega võitluse apologeedi, tollase NSVL kommunistliku partei esimehe Nikita Hruštsovi järgi kutsutakse hruštšovkadeks. See majatüüp erineb seest ja väljast selgelt eelkäijatest ja järeltulijatest. Hruštšovka, mis omal ajal pakkus täiesti uut ja senisest kõrgemat elukvaliteeti on samas olnud üks põlatumaid majatüüpe, mis paljude arvates tuleks nii seest kui ka väljast ümber ehitada või üldse lammutada. Järgnevad loengud: Muinsuskaitse arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas peab 1. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Muinsuskaitse – kuidas veel paremini kaitsta kultuuripärandit?” Arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla peab 15. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Kultuuripärand – kellele ja milleks?” Tegu on aruteluõhtute sarjaga, mis kutsub kaasa mõtlema kultuuripärandit puudutavatel teemadel. Sissepääs kõigile loengutele muuseumi sooduspiletiga 2€.