Loading

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta kavasse.

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar ja Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti juht ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ning Lüü-Türri ja Revele folkloorirühmade juhid. Pärimuspidu Baltica toimub Lätis 21. juunini 2018. 2019. aasta Baltica pärimuspidu toimub Eestis.

N 14. JUUNI

Kutsume osalema meemikonkursil

Augustis ärgitab SA Kiusamisvaba Kool Euroopa kultuuripärandiaasta puhul Eestis esmakordselt tähistama suhtluskultuurikuud, mille raames kutsub sihtasutus üles 13-18-aastaseid noori looma suvekuude jooksul kiusuennetusliku sõnumiga meeme ning osalema nendega meemikonkursil. Meemikonkursile “Suhtle vabalt, kiusuvabalt!” on oodatud kiusamise teemat, eeskätt aga kiusamisvastast sõnumit kajastavad internetimeemid ning oma töö tuleks läkitada hiljemalt 8. augustiks (k.a) Kiusamisvaba Kooli SA meiliaadressile info@kiusamisvaba.ee. Kõige silmapaistvama konkursitöö autorit premeeritakse peaauhinnaga, milleks on Telia 250-eurone kinkekaart.   Konkursile antakse avapauk juba 17. juunil Haapsalus toimuval noorte arvamusfestivalil, kus SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel toimub kell 14.30-16.00 temaatiline töötuba, mille lõpuks juba ka esimeste meemidega kätt proovida saab.   Telia Eesti abiga läbi viidava õpetliku, aga lõbusa meemide loomise õppuse eel uuritakse ja katsetatakse töötoas seda, kuidas kiusamist ära tunda ning mis on…

T 5. JUUNI

Lõunõhummogu-Eestin om 9. piimäkuun ilm hukan!

Kaks nädalat enne jaani on Kagu-Eestis ilm hukas! Kagu-Eesti III arvamusfestival “Ilm om hukan!“ tõotab 9. juunil oma põnevate aruteludega taas ümbruskonna kuumaks kütta. Kõik varakevadisest ideekorjest väljasõelutud arutelupaneelid kannavad Kagu-Eestis õhusolevaid eelarvamusi ja päevakajalisi küsimusi. Nii ootavad kinnitamist või ümberlükkamist väited „Odav viin on inimõigus!“ ning „Suured taristuinvesteeringud Eestisse on mõttetud!“ Sõnamadinaid peavad vastavalt Helmer Hallik, Kristo Anderson ja Märt Treier ning Alo Kirsimäe, Indrek Sarapuu, Janar Taal, Sulev Valner ja Tanel Talve. Tööhõive teemalises paneelis „Lõuad pidada ja edasi teenida!“ osalevad Andres Laisk, Janek Mäggi ja Kerli Kõiv, kodukandi hingeelu lahkavas paneelis  „Külavanem – kas külahull või osalusdemokraatia garant?“ vahetavad mõtteid Ivika Nõgel, Janno Rüütle, Kaido Külaots ja Monika Rogenbaum. Räägitakse ka globaalsematel teemadel – arutelus „Ilm on hukas: kas nii jääbki?“ vestlevad Ain Kallis, Andres Tarand, Kaie Kriiska ja Piia Post, uuest poliitikast mõtisklevad euroküla mehed Igor Gräzin, Indrek Tarand, Ivari Padar, Urmas Paet ja moderaatorina Martin Mölder. Paguluse teema kitsamas ja laiemas tähenduses võtavad üles Neeme Raud,  Maarja…

T 5. JUUNI

Päritud väärtuste ööpäev: maastik loeb ja kõneleb

Eesti Folkloorinõukogu kutsub 9.-10. juunini 2018 toimuvale Päritud väärtuste ööpäevale, mille teemaks on tänavu “Maastik loeb ja kõneleb”. Maastik ja sellega seotud pärimuslikud teadmised, kohanimed, lood, uskumused, tavad ja hoiakud, aga samavõrra ka meie kogemused ja teod kujundavad Eestist meie kodu. Elame loodus- ja kultuurimaastikul, mille on meile hoidmiseks ja edasiloomiseks pärandanud esivanemad. Mida paremini seda pärandit tunneme, seda paremini oskame seda ka hoida ja kasutada. Paljud õpetajad tegelevad päevast päeva küsimusega, kuidas õpetada lapsi oma kodumaastikke nägema, kuulama ja lugema. Mida Juku ei õpi, seda Juhan ei tea. Seetõttu püüab ka Päritud väärtuste ööpäev vastata küsimusele, kuidas õpetada nooremat põlvkonda oma maad paremini tundma ja armastama. Päritud väärtuste ööpäeval astuvad ööpäeva jooksul üles silmapaistvad lektorid, et avada looduse- ja maastikupärimuse olulisi tahke. Päritud väärtuste ööpäev algab 9. juuni keskpäeval. Registreeruda saab siin.  

N 24. MAI

Külapidu Tornide väljakul

Eesti Folkloorinõukogu korraldab koostöös Tallinna Vanalinna Päevadega Euroopa kultuuripärandiaasta puhul Tallinnas Tornide väljakul 1.-2. juunil külapeo. Tantsu lööb Kihnu Virve koos setodega, sekka muusikuid-tantsijaid Pärnust, Hanilast ja ka pealinnast. Tule ja saa sest toredast külapeost osa! Rõkka rõõmust ja tantsi kaasa! Reede, 1. juuni 19.00-19.30 – Hanila Laulu-ja Mänguselts 19.35-19.50 – Zurba 20.30-21.30 – Kihnu Virve pereansambel Laupäev, 2. juuni 15.00-15.40 – Tallinna Seto Laste Kool 15.50-16.30 – Siidisõsarõ 16.40-17.20 – Kaera-Jaan 17.30-18.10 – folkloorirühm Mesilane 18.20-19.00 – folkloorirühm Juhukse 19.10-19.50 – Leesikad 20.00 Tantsuklubi

N 24. MAI

Tulekul konverents kultuuripärandi säilitamisest

Eesti Ehitusinseneride Liit koostöös Euroopa Ehitusinseneride Nõukoguga korraldab 1. juunil rahvusvahelise konverentsi Civil Engineering and Cultural Heritage. Konverentsiga tähistatakse Euroopa ehitusinseneride aastat 2018 ja see kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste hulka. Konverentsil räägivad oma kogemustest ainelise kultuuripärandi säilitamisel ja renoveerimisel tuntud insenerid ja arhitektid Ühendkuningriigist, Kreekast, Lätist, Leedust ja Eestist. Teiste kõrval esinevad konverentsil kreeka ehitusinsener Aris Chatzidakis, kellel on pikaajaline kogemus iidsete ehitiste renoveerimisel, läti endine kultuuriminister ja tunnustatud arhitekt Janis Dripe ning Dr. James Miles, kelle ettekanne keskendub tehnoloogia võimalustele ja HeritageBIM rakendamisele. Konverentsi esinejaid ja ettekandeid tutvustav info on leitav SIIT. Konverentsi kava on leitav SIIT. Registreerumine toimub kuni 28. mai EEL-i kodulehel.

N 24. MAI

Eksperdid arutavad Tallinna Vanalinna Päevadel filmi, muusika, identiteedi ja keeruka kultuuripärandiga toimetuleku teemadel

Käesoleva Euroopa kultuuripärandiaasta puhul süveneme kultuuripärandi teemasse ka vanalinna päevadel. Ekspertide kõrval on ka publik oodatud kaasa mõtlema ja rääkima. Iga päev toimub haarav mõttekoda, kus oma ala eksperdid lahkavad kultuuripärandi valguses ühiskondlikult kõnetavat teemat. 30. mail kell 18 – Kuidas kujunes Eesti identiteet? Arutlevad Anu Põldsam, Imbi Paju, Maarja Vaino, Ivo Juurvee Katariina kiriku esisel platsil (Vene 14a), vihma korral Katariina kirikus. 31. mail kell 18 – Toimetulek keeruka pärandiga Maarjamäe memoriaal, pronkssõdur, Vene kultuurikeskus, nõukogude sümbolid Tallinna linnaruumis – need teemad on kütnud kirgi lähiminevikus ja püsivad aktuaalsed. Arutlevad Kaarel Truu, Vladimir Svet, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Margit Mutso, Karin Paulus, Margit Kilumets Vabaduse väljakul, vihma korral Rahvarinde muuseumis (Vabaduse väljak 9). 1.juunil kell 18 – Elu nagu filmis Kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse? Arutlevad Imbi Paju, Riho Västrik, Jaak Kilmi, Peeter Simm, Margit Kilumets Harjumäel laval, vihma korral Neitsitornis (Lühike jalg 9a). 2. juunil kell 18 – Laulame lahti Kuidas muusika toidab rahvustunnet? Arutlevad Hirvo Surva, Veronika Portsmuth, Olav Ehala, Margit Kilumets…

N 24. MAI

Juuni esimesel nädalavahetusel avavad Eesti aiad külastajatele oma väravad

1.– 3. juunil avavad mitmed aiad erinevates Euroopa riikides väravad, et vastu võtta külalisi ja uudistajaid. 2003. aastal Prantsusmaal alguse saanud ettevõtmisega ühineb tänavusel Euroopa kultuuripärandiaastal ka Eesti – huvitavate iluaedade, tarbeaedade ja köögiviljaaedadega saab tutvuda Harjumaal, Tartumaal, Pärnumaal ja Põlvamaal. Aiaomanikud tutvustavad oma hoole ja armastusega rajatud aedu, avatud on nii ajaloolisi kui kaasaegseid aedu, linna- ja taluaedu, puuvilja- ja lilleaedu, nii hoolikalt vormi trimmitud kui looduslähedasi aedu. Juuni esimesel nädalavahetusel toimub aedades ekskursioone, kontserte, näitusi, töötubasid taimede tundmaõppimiseks, istutamiseks ja hoolduseks. Reede, 1. juuni on mõeldud eeskätt kooliõpilastele, laupäev ja pühapäev kõikidele huvilistele. „Eesti aedades saab imetleda nii 50-aastast jugapuud, mis laiub 10 ruutmeetril kui kuulata nõuandeid, kuidas rajada jätkusuutlikku koduaeda,“ ütles Helle Solnask, „Euroopa aiad 2018“ projektijuht. „On mõeldud ka lastele, osades aedades pühendatakse lapsi aiaharimise põnevasse maailma. Saab istutada, punuda lillepärgasid ja valmistada lillekimpe.“ Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva….

N 10. MAI

Kolm klassitäit noori sõidab Päranditegijate konkursi võitjatena auhinnareisile Strasbourgi

9. mail Vabaduse väljakul toimunud Euroopa Päeval avalikustati Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi võitjad. Töid hinnati kolmes vanuseastmes, auhinnareisi Strasbourgi pälvisid Kose Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi noored, Võru Gümnaasiumi õpilasesindus ja Narva Gümnaasiumi õpilasesindus. „Hindasime töid jutustatud loo kaasakiskuvuse põhjal, samuti vaatasime kui mitmekülgselt töös pärandobjekti ajalugu tutvustati. Oluline oli ka jutustatud loo jagatavus ning uudne lähenemine objektile,“ selgitas Päranditegijate konkursi peakorraldaja Madle Lippus Muinsuskaitseametist. Päranditegijate konkursile laekus kokku 43 tööd, mida hinnati kolmes vanuseklassis: algkool, põhikool ja keskkool. Vanuseklasside vahel jagunesid tööd järgnevalt: 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 keskkooli kategoorias. Töid esitati koolidest üle Eesti. Vanusekategoorias 1.-4. klass võitis esikoha ja ekskursiooni filmimuuseumisse Tapa Gümnaasiumi 3A klassi töö kohalikust kunstnikust Lui Lättist. Teise koha pälvis Kose-Uusmõisa Lasteaed-Kooli 4. klassi õpilaste töö Kose-Uuemõisa mõisa juurde kuuluvast matusekabelist. Kuna sellesse vanusekategooriasse esitati kaks tööd, siis kolmandat kohta välja ei antud. Vanusekategooria 5.-9. klass võitis esikoha ja juutuuberi Victoria Villigu sotsiaalmeediakoolituse õpilased Vasalemma põhikooli kodulooringist, kes esitasid konkursile

N 10. MAI

Narva V kultuurifoorumi arutelud keskenduvad kultuuripärandiaastale

Narva Geneva kultuurikeskuses toimub homme, 11. mail Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud kultuurifoorum „Tulevikul on ajalugu”. Viiendat korda toimuval foorumil arutletakse, kuidas kajastub kultuuripärandiaasta Narva kultuurielus ning kuidas muuta piirkonna ajalugu ja mitmekesine kultuurikeskkond veelgi atraktiivsemaks nii kohalikele elanikele kui ka külalistele.   Narva kultuurifoorum on aastatega muutunud oodatud sündmuseks, kus regiooni kultuuri- ja haridusvaldkonnas töötavad inimesed saavad omavahel tuttavaks, jagavad infot, arutlevad, ning töötavad üheskoos välja ideid ja lahendusi uuteks ühisteks ettevõtmisteks.   „Meie piirkonnas on paraku selliseid koostööplatvorme veel vähe. Praeguseks välja kujunenud aktiivselt osalemist eeldav kultuurifoorum on kahe keelekogukonna jaoks väga sobilik algatus, mis julgustab eestvedajaid tihedamale koostööle nii meie piirkonnas kui ka Eestis laiemalt,“  kinnitas Narva kultuurifoorumi koordinaator Valeria Lavrova.   Foorumil osalevad Narva ja Ida-Virumaa kultuuriühingute, haridus- ja noorsootööga…

R 4. MAI

Päranditegijate konkursi nominentide tööde näitust saab vaadata erinevates Eesti linnades

Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi nominentide tööde näitusega saab tutvuda Euroopa Päeva sündmustel Võrus, Valgas, Narvas, Rakveres, Haapsalus, Pärnus, Tartus, Tallinnas ja Põlvas. Päranditegijate konkursile laekus kokku 43 tööd. 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 keskkooli kategoorias. Enamik laekunud töödest olid videod, kuid oli ka esitlusi, helifaile, pildiribasid ja tekste. „Lisaks arvukale osavõtule oleme väga rõõmsad selle üle, et töid esitati koolidest üle terve Eesti. Suured tänud kõigile osavõtjatele!“ ütles Päranditegijate konkursi projektijuht Madle Lippus. Konkursi võitjad kuulutatakse välja 9. mail Euroopa Päeva tähistamisel Tallinnas, Vabaduse väljakul. Konkursi nominentidest kokku pandud näitust saab näha Euroopa Päeva tähistamisel Eesti erinevais paigus: 3. mail Võrus, 4. mail Valgas, 5. mail Narvas, 6. mail Rakveres, 7. mail Haapsalus, 8. mail Pärnus, 9. mail Tartus ja Tallinnas. Nominendid: Vanusekategooria 1.-4. klass Talgud ja ettekanne: Pedagoog ja kunstnik Lui Lätt Tapa Gümnaasiumi 3.a Juhendaja: Elle Kivisoo Tapa Gümnaasiumi pärandkultuuri ja folkloori ringi lapsed korrastasid Lui Lätti pärandipaika. Lättile püstitatud mälestuskivi oli metsa kasvanud ja õige paiga leidmiseks oli klassiga…

N 26. APR.

Külastusmäng: avasta Baltimaade mõisad

Enam kui 130 Baltimaade ajaloolist mõisa ja linnust avavad 2018. aasta suvel oma uksed külastajatele. Kolme riigi mõisate ühendused on ühendanud jõud, et tutvustada mõisate võrgu tihedust ja nende omavahelisi seoseid ning tõsta esile mõisate tähtsust kultuuri, majanduse ja oma piirkonna arengu vedurina nii ajaloos kui tänapäevalgi. Mäng kestab 24. maist 16. septembrini. Kolme riigi mõisate ühenduste eestvedamisel ühinevad mõisad sümboolseks Balti mõisate ketiks. Nii Baltimaade minevik kui ka tänapäev pakub põnevaid väljakutseid nii kultuuripärandi kui ka kultuuride vaheliste seoste mõtestamisel. Üks intrigeerivaid teemasid on ka mõisate saatus 20. sajandil. Varasemad poliitilise jõu kantsid, arhitektuuri- ja kultuurielu pärlid, kuulsate maadeavastajate, kunstnike, kirjanike, teadlaste jt kodud said endale hoopis uue kasutuse, väga paljud jäid aga lihtsalt lagunema. Mõisate taassünd algas tasapisi 1980. aastatel. Nende uurimine ja esimesed suured restaureerimistööd sillutasid aga teed taasühinemiseks Euroopa kultuuriruumiga 1991. aastal. Mõisate säilitamisel ja hoidmisel on vaeva näinud nii riigiametid kui ka omavalitsused. Aga ka sajad eraomanikud, kes on panustanud oma aega, raha ja energiat…

T 24. APR.

Mööda Lõuna-Eestit vurab ringi Folgilahvka

4.–5. mail 2018 vurab mööda Lõuna-Eestit ringi Folgilahvka! See tähendab, et 24 tunni jooksul kõlab katkematu muusika. Lahvka peatub erinevates kohtades, kus liituvad kohalikud muusikud. Mõnes kohas on pikem peatus, mõnes lühem. Kes tahab, võib kodust oma pilli ühes võtta ja Folgilahvka bussis olijatega kaasa mängida või laulda. Kui bussis ruumi, saavad muusikud mõne peatuse kaasa sõita.  Kogu maraton on jälgitav internetis Postimehe portaalis. Elohelü Folgilahvka kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta programmi. 12:00 Tartu Raekoja plats 14:00 Nõo Muusikakool 14:45 Rõngu keskus 15:20 Otepää Konsumi parkla 16:30 Kanepi kirikuplats 17:00 Urvaste Külade Selts 17:30 Antsla keskus 18:15 Kaika koolimaja 19:15 Lüllemäe kultuurimaja 20:30 Hargla Maakultuurimaja 21:00 Mõniste Kool 21:45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu 23:00 Krabi Kõrts ​5. mai 00:00 Rõuge – Eesti Ema kuju 00:45 Haki bussipeatus 01:30 Ruusmäe – Rogosi Mõis 02:30 Kärinä – Nopri Talumeierei 05:00 Meremäe bussipeatus 05:30 Obinitsa – Seto atelee-galerii 06:30 Orava endine vallamaja 07:15 Treski külaplats 08:00 Värska Kultuurikeskus 09:15 Mikitamäe endine vallamaja 10:00 Räpina keskus – vallamaja ees 11:00 Mehikoorma bussipeatus 11:30 Rasina kultuurimaja 12:00 Mooste Folgikoda

T 24. APR.

Euroopa Päev: millist kultuuripärandit loome täna?

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal tähistame Euroopa päeva 1-16 mai üle Eesti! Tule saa osa ägedast kontserdist Tallinnas, erinevates Eesti linnades toimuvad põnevad kultuuripärandi teemalised debatid teemal „Millist kultuuripärandit loome täna?“ Märgi kalendrisse ja vaata ürituste programme Euroopa Päeva lehelt. Euroopa päev Sinu kodukohas: – teisipäeval, 1. mail kell 12 Türil – neljapäeval, 3. mail kell 14.45 Võrus – reedel, 4. mail kell 13 Valgas – laupäeval, 5. mail kell 12 Narvas – pühapäeval, 6. mail kell 12 Rakveres – esmaspäeval, 7. mail kell 16 Haapsalus – teisipäeval, 8. mail kell 16 Pärnus – kolmapäeval, 9. mail kell 15 Tallinnas ja Tartus – kolmapäeval, 16. mail kell 13 Põlvas. 9. mail kuulutame Tallinnas Vabaduse Väljakul välja Päranditegijate konkursi võitjad!  

R 13. APR.

Ava oma aed “Euroopa aiad 2018” aiafestivaliks

Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.   Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii ajaloolisi kui kaasaegseid, juurvilja- ja puuviljaaedu, talu- ja linnaaedu. „Kutsume ka Eesti aiaomanikke oma tööd ja loomingut teistele tutvustama. Selle, kas aed on avatud kõik kolm päeva või ainult ühe päeva, otsustab iga aiaomanik ise,“ üles „Euroopa aiad 2018“ projektijuht Helle Solnask. „Eelistatud on mõistagi külastajatele vaba sissepääs, aga keegi ei keela ka kehtestada väikest piletihinda.“ Aiaomanikke kutsutakse „Euroopa Aiad 2018“ raames üles tegema aias ekskursioone, viima läbi töötubasid, korraldama näitusi või kontserte – ikka selleks, et rahval oleks huvi tulla vaatama ja rõõmu tundma erinevatest aedadest, kuhu muul ajal ilma kutseta ei pruugi sisse pääseda. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva. Aiafestival…

R 13. APR.

Koolinoored korrastavad juubeliaastal Eesti pärandipaiku

MTÜ Estlander ootab innukaid kooliõpilasi liituma Pärandivaderite algatusega, et teha Eesti Vabariigi 100. sünnipäevaks väärikas kingitus. Eesti juubeliaasta ja  Euroopa kultuuripärandiaasta raames korrastavad koolinoored oma kodukandi ajaloolise väärtusega unarusse jäänud paiku. Projektiga saab liituda 20. septembrini. „Pärandivaderite algatus kutsub õpilasi üles märkama kultuuriväärtuslikke kohti, mis on vajunud unustuste hõlma ning andma neile talgute korras uus hingamine,“ sõnas Pärandivaderite projekti koordinaator Elle Lepik. „Õpilastele jõukohast talgutegevust saab läbi viia kirikute ja pastoraadihoonete juures, mõisaparkides, vabaõhumuuseumites, muinasaegsetel asula- või matmiskohtades, ajaloolistel militaarobjektidel ja mälestuskivide juures,“ lisas Lepik. Koolid, klassid, huviringid või seltsid saavad projektiga liituda kuni 20. septembrini. Meeskonda kuuluvad liikmed peavad olema vanuses 7-19 eluaastat, samuti peab igasse gruppi kuuluma vähemalt üks täiskasvanud. Lisainfo registreerimise kohta leiab www.ouesope.ee/parandivaderid Vajadusel hüvitatakse igale meeskonnale 250 euro ulatuses talgupäeva korraldamisega seotud kulud, samuti kaetakse õpilastele paiga kultuurilugu tutvustama kutsutud ajalooeksperdi esinemistasu. „Talgute ettevalmistamisel ja pärandipaikade uurimisel paljastuvad põnevad lood saab esitada omakorda päranditegijate konkursile, et jagada neid eakaaslaste, vanemate ja kogukonnaga ning võita põnevaid auhindu,“ ütles Euroopa…

E 9. APR.

Mida mõtleb Vanamees Euroopa kultuuripärandiaastal?

Euroopa kultuuripärandiaasta koputas ka Vanamehe uksele ja pani teda arutlema Euroopa kultuuripärandiga seotud teemadel. Mis mõtteid see Vanamehes tekitab? Vaata ise!

R 2. MäRTS

Päranditegijate konkurss kutsub noori jäädvustama oma kodukoha kultuuripärandit

Tänasest 23. aprillini on noored oodatud jäädvustama oma kodukoha pärandobjekte, parim meeskond saab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames toimuva Päranditegijate konkursi võitjana sõita auhinnareisile Strasbourgi. „Ootame lugusid materiaalsest kultuuripärandist ehk kõigest sellest käega katsutavast, mis on meieni möödunud aegadest säilinud ja millel on meie jaoks oluline tähendus. Selleks võib olla vana linnusease, vanavanemate ehitatud maja, aga mõni päris väike asi: tööriist, rõivaese, ehe, kunstiteos, sõiduk,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus. Millal need hooned ehitati ja miks need ära lagunesid? Millisteks tegevusteks on seda eset varasemalt kasutatud? Mida need tänaste noorte jaoks sümboliseerivad ja millist tähendust kannavad? On nad kasutatavad? Päranditegijate konkursil osalemiseks tuleb esitada jagamist võimaldavas vormis lugu (ekskursioon, matk, video, fotod, laul, luuletus, esitlus vmt). Võiduvõimalusi suurendab see, kui lugu on räägitud põnevast objektist kaasakiskuvalt või ootamatu nurga alt. „Lugusid hindame eelkõige loo kaasakiskuvuse, pärandobjekti loo mitmekülgse tutvustamise oskuse, jutustatud loo jagatavuse, ja objektile uudse lähenemise poolest,“ ütles Päranditegijate kogumisaktsiooni juht Madle Lippus. Hea lähtekoha konkursil osalemiseks annab tema sõnul ka osalemine…

T 27. VEEBR.

„Muinasjutt algab“ – reis Euroopa ajalukku ja kultuuri läbi muinasjuttude

Neljapäeval, 8. märtsil kell 17.30 algab Tallinna Keskraamatukogus (Estonia pst 8) Euroopa muinasjututraditsiooni ajaloolist tausta tutvustav ürituste sari „Muinasjutt algab“.  Tuttavad lood avanevad uues valguses, pakkudes nii äratundmisrõõmu kui ka värskete vaatenurkade avastamist. Euroopa kultuuripärandiaastale pühendatud sarja raames toimub 2018. aastal kokku seitse üritust, nendest neli üritust on kord kuus märtsist juunini.     Naistepäeval toimuval avaüritusel räägitakse muinasjuttudest, kus peategelaseks on naised – tragi talutüdruk, vaesusest pääsenud tütarlaps, vangistatud printsess, heasüdamlik kuninganna ja kuri võõrasema (Tuhkatriinu, Rapuntsel, Okasroosike, Nutikas möldrineiu).   2. aprillil, rahvusvahelisel lasteraamatupäeva ja Hans Christian Anderseni sünniaastapäeva puhul uuritakse klassikalisi motiive muinaslugudes – lihtrahva seas üles kasvanud prints; hällis vahetatud kuningapoeg; noorim vend saab…

T 27. VEEBR.

Erasmus+ strateegilises koostöös rahastatakse kultuurisündmusi

Euroopa kultuuripärandi aastal* on Erasmus+ programmi tähelepanu keskmes projektid, mis seovad omavahel hariduse, kultuuri ja ajaloo. Taotlusi saab esitada 21. märtsini. See tähendab, et 2018. aastal on erilise tähelepanu all sellised tegevused, mille kaudu tutvustatakse Euroopa rikkalikku kultuuripärandit ning õpetatakse sellega seotud uusi oskusi. Oodatud on koostöö näiteks õppe- ja kultuuriasutuste vahel. Erasmus+ strateegilises koostöös rahastatakse eri riikide asutuste kogemuste jagamise- ja arendustegevusi, mille käigus on võimalik korraldada ka rahvusvahelisi õppereise, koolitusi ja kultuurisündmusi. Näiteks, muuseumide rahvusvahelises koostöös on õnnestunud edukalt tutvustada muuseumit kui põnevat elukestva õppimise paika. Seeläbi on meelitatud rohkem täiskasvanuid õppimise juurde. Loe lähemalt. Erasmus+ strateegilise koostöö projektide taotlustähtaeg on 21.märtsil. Loe Erasmus+ projektitegemise võimaluste ja taotlemise kohta lähemalt. Eestis jagab Erasmus+ infot ja võtab taotlusi vastu sihtasutus Archimedes.  

E 26. VEEBR.

Euroopa ja Eesti vaimse kultuuripärandi päev Tallinna Ülikoolis

Tänavu tähistatakse Euroopas kultuuripärandi aastat. Valik on sümboolne – möödub 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust, suurtest muutustest Euroopa kaardil ja mitmete rahvusriikide tekkest. Tallinna Ülikoolis tähistatakse seda sündmusega, mis algab 8. märtsil kell 10 ruumis M-225. 10.00 Sissejuhatus 10.15 – 10.45 Vaimsest kultuuripärandist. Euroopa kultuuripärandi aasta Eesti juhtnõukogu liige Marju Kõivupuu (Tallinna Ülikool). Päevaga on seotud ka Kõivupuu juhitav ELU projekt “Märka pärandit linnas ja maastikul”- 10.45 – 11.15 Seto leelo – Elvi Nassar (seto pärimuse ekspert, Eesti Vabaõhumuuseum) 11.15 – 11.45 Kas me saame rääkida ühisest Euroopa kultuuripärandist UNESCO nimistus olevate näidete alusel? Milline on riikide ülene kultuuripärand? Epp Tamm (Rahvakultuuri Keskus) 11.45-12.15 Paus 12.15 – 12.45 Kihnu kultuuriruum. Mare Mätas (Kihnu kultuuriruumi esindaja, SA Kihnu Kultuuriruumi eestvedaja) 12.45 – 13.15 Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu – Haabja ehitamisest Soomaal kihnu troi kudumiseni. Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus) 13.15 – 13.45 Võromaa suitsusaunatraditsioon. Eda Veeroja (suitsusauna propageerija, Mooska talu perenaine) 13.45 – 14.00 Kokkuvõte Korraldajad: Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakond koostöös pärimuskultuuri spetsialist Ene Lukka-Jegikjani ja Tallinna…

K 21. VEEBR.

Tartu Linnamuuseumis algab kultuuripärandi aastale pühendatud loengute sari

Esimene loeng toimub 22. veebruaril kell 17.00, mil Egle Tamm kõneleb teemal “Hruštsovkad – osa kultuuripärandist?” 1950. aastate teisel poolel jõuti arhitektuuris liialdustest loobumise sildi all teise äärmusesse – lakoonilise minimalismini, mis võimaldas täita tegelikku eesmärki – ehitada hästi odavalt ja hästi palju. Nii tekkis majatüüp, mida liialdustega võitluse apologeedi, tollase NSVL kommunistliku partei esimehe Nikita Hruštsovi järgi kutsutakse hruštšovkadeks. See majatüüp erineb seest ja väljast selgelt eelkäijatest ja järeltulijatest. Hruštšovka, mis omal ajal pakkus täiesti uut ja senisest kõrgemat elukvaliteeti on samas olnud üks põlatumaid majatüüpe, mis paljude arvates tuleks nii seest kui ka väljast ümber ehitada või üldse lammutada. Järgnevad loengud: Muinsuskaitse arheoloogiamälestiste peainspektor Ulla Kadakas peab 1. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Muinsuskaitse – kuidas veel paremini kaitsta kultuuripärandit?” Arhitektuuri- ja kunstiajaloolane Anneli Randla peab 15. märtsil kell 17.00 Tartu Linnamuuseumis loengu teemal “Kultuuripärand – kellele ja milleks?” Tegu on aruteluõhtute sarjaga, mis kutsub kaasa mõtlema kultuuripärandit…

E 12. VEEBR.

Läänemeremaade Nõukogu kuulutas välja kutse projektifondi rahadele

Läänemeremaade Nõukogu kuulutas välja kutse projektifondi rahadele 2018, et seada kultuur Läänemeremaade koostöö keskmesse. Taotlusi saab esitada 15. veebruarist 31. märtsini 2018. Loe lähemalt siit.

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni,…

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.