Loading

Digitaalne kultuuripärand

Digitaalse kultuuripärandi saab jagada kaheks — üks osa on nn digitaalselt sündinud aines ja teise osa moodustab digiteeritud kultuuripärand. Üha enam digitaliseeruvas ühiskonnas sünnib ja levib ka järjest suurem osa kultuurist digitaalselt. Vastuseid küsimustele selle kohta, millist osa digitaalsena sündinud kultuurist ja kuidas tuleks säilitada ka järeltulevatele põlvedele, paljuski alles otsitakse. Eriti olukorras, kus suur osa inimestevahelisest suhtlusest, sh ka teabe ja loomingu vahendamisest on kontsentreerumas äriettevõtete kontrollitavatesse veebikeskkondadesse. Eestis kehtib küll moodne säilituseksemplari seadus, mis korraldab välja antavate raamatute digitoorikute üleandmise ja säilitamise rahvusraamatukogus, aga kuidas peaks nt Eesti Rahva Muuseumi fotokogu täienema meie kaasaega ja igapäevakultuuri kajastavate jäädvustustega või kirjandusmuuseum säilitama kaasaegset elektrooniliselt levivat folkloori?

Et ka aastasadade jooksul kollektsioonidesse talletunud materiaalsetel kandjatel olev pärand jõuaks lihtsamalt suurema publikuni, oleks ühiskonnas jätkuvalt väärtustatud ja aktuaalne, pakkudes alusmaterjali uueks loominguks ja teenusteks, tuleb seegi viia digikujule ehk digiteerida. Üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana andmetel on Euroopa kultuuripärandist digiteeritud vaid üks kümnendik, ent ainuüksi seda kümnendikku on 300 miljonit digitaalset objekti, millest omakorda vaid üks kolmandik on veebis kättesaadav ja vaid mikroskoopiline osa on tegelikult aktiivselt ringlev ja kasutatav. Nii ei ole ka kultuuripärandi digiteerimine sugugi mitte üksnes tehniline ülesanne, vaid eeldab paljusid valikuid ja keerukaid otsuseid selle kohta, millist materjali ja millisel moel digiteerida (nt millal jõuame esemete puhul mõnest fotovaatest 3D modelleerimiseni).Otsustada tuleb, mis on olulisem või ohustatum ja tuleks digiteerida esmajärjekorras, millega kannatab oodata või kas midagi võib hoopiski digimata jätta. Lahendus tuleb leida ka sellele, kuidas digikujul veebi tõstetud pärand ei koguks unustusehõlmas “digitaalset tolmu”, vaid tõepoolest jõuaks inimesteni, kellele see huvi võiks pakkuda, leiaks kasutust nt elektroonilises õppevaras või uutes toodetes. Nii on üha suurema tähelepanu alla sattunud kultuuripärandit kirjeldav info ja selle paljud puudused. Ühe lahendusena rakendatakse üha enam digitaalset talgutööd ehk ühisloomet, kus kõik soovijad saavad kaasa aidata, et digipärand oleks paremini ja mitmetahulisemalt kirjeldatud ning seeläbi lihtsamini leitav. Nii et tööd ja kaasalöömisvõimalust jagub digitaalsel kultuuripärandipõllul kõigile soovijatele!

Vahur Puik, Ajapaik

T 16. OKT.

Seminar “Quo vadis, pärand?”

30. oktoobril (10.30-15.40) toimub Tallinna Ülikoolis (ruum M218) Muinsuskaitseameti, Tallinna Ülikooli maastiku ja kultuuri keskuse ja Eesti Vabaõhumuuseumi Maastikuarhitektuuri keskuse koostöös seminar “Quo vadis, pärand?” Järjekorras kolmas kultuuripärandi teemaline seminar keskendub muinsuskaitse hinnastamisele. Kes peaks maksma kultuuripärandi kui avaliku hüve eest? Kuidas arvutada kultuuripärandi hinda ning selle mõju elukeskkonnale, ühiskonnale, turismile ja inimese heaolule ning identiteedile laiemalt? Kas, miks ja kellele on sellised tabelarvutused vajalikud? Millised on teiste riikide praktikad ning mida meil on õppida? Seminari kava: ·         10.30 registreerumine ja alguskohv ·         11.00 Avasõnad Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor ·         11.10 Cees van’t Veen, Hollandi Kultuuripärandi agentuuri endine direktor.  “Heritage policy, heritage management. The Dutch approach” ·        …

T 16. OKT.

Hõimupäevad 2018

Hõimupäeva tähistatakse riikliku tähtpäevana 20. oktoobril, kuu kolmandal laupäeval. MTÜ Fenno-Ugria Asutus korraldab sel puhul soome-ugri rahvaid tutvustava kultuurifestivali, mille sündmusi jagub tervesse oktoobrikuusse ning mis toimub sel aastal juba kolmekümnendat korda. President Lennart Meri on tervitanud aastal 1996 hõimupäevi nii: „Hõimupäevad on pidupäevad. Hõimupäevad muudavad meie meeled tavapärasest erksamaks soome-ugri rahvaste ühtekuuluvuse kogemisel. Meeled tuleks aga erksana hoida ka tööpäevadel, et mitte unustada väikerahvastele kolme kõige olulisemat küsimust: Kes me oleme? Miks me oleme? ja Kuidas me oleme?“ Nendele küsimustele otsib Lennart Meri vastuseid oma filmis „Linnutee tuuled“.  Eesti juubeliaasta puhul toome selle mitme põlvkonna jaoks märgilise tähendusega filmi hõimupäevade avasündmusena ekraanile. Film linastub 10. oktoobril kell 18 BFM kinos Supernova ning samal õhtul avatakse kino fuajees fennougristi Tõnu Seilenthali näitus „Mune veelinnu pesast“ Lennart Meri filmekspeditsioonil üles võetud fotodest. 2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse väärtustada ka meie väiksemaarvuliste sugulasrahvaste kultuuri osana Euroopa rikkalikust ja mitmekesisest kultuuripärandist. Hea ülevaate soome-ugri rahvaste rahvalaulu- ja pillimängutraditsioonidest saab hõimupäevade peakontsertidel 20….

K 10. OKT.

Osale kogumiskonkursil „Märka marti!“

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Konkursile on oodatud fotod, lühifilmid ja lood kohalikust sandijooksmiskombestikust neljas vanusegrupis algkoolilastest täiskasvanuteni. Konkurss kestab 01.11.–05.12.2018. Sügistalvisel ajal sanditamas käimine on vana tava – näiteks mardi- ja kadripäeval ukselt uksele käimine, sokujooksmine aastavahetusel Saaremaal või jõulusandid mitmetel teistel Eestis elavatel rahvastel. Sanditamiskombestik on põnev, rikas ja igati väärt järgimist! Kogumiskonkursi väljundiks on jäädvustada meie oma rikkalikku, tähendusrikast ja loovat maskeerimis- ja sanditamiskombestikku ning tutvustada fotode, lühifilmide ja lugude kaudu eestimaalaste maskeerimis- ja sanditamiskombestikku kui elavat pärandit tänapäeval ning julgustada eeskätt noori seda inspireerivalt kasutama. Konkursile ootame fotosid, lühifilme ja lugusid eestimaalaste kohalikust elavast maskeerimis- ja sanditamiskombestikust nagu mardi- ja kadrisandis käimine, sokujooksmine aastavahetusel, jõulu- ja vastlasandid. Lisaks ootame vanu fotosid sealhulgas ka mitte enam elavas kasutuses olevast sanditamisest nagu näiteks hingesandid või sokujooksmine jõulude ajal. Konkursi toimumise aeg on 1. november – 5. detsember 2018. Konkursitööd saata veebilehe…