Loading

Digitaalne kultuuripärand

Digitaalse kultuuripärandi saab jagada kaheks — üks osa on nn digitaalselt sündinud aines ja teise osa moodustab digiteeritud kultuuripärand. Üha enam digitaliseeruvas ühiskonnas sünnib ja levib ka järjest suurem osa kultuurist digitaalselt. Vastuseid küsimustele selle kohta, millist osa digitaalsena sündinud kultuurist ja kuidas tuleks säilitada ka järeltulevatele põlvedele, paljuski alles otsitakse. Eriti olukorras, kus suur osa inimestevahelisest suhtlusest, sh ka teabe ja loomingu vahendamisest on kontsentreerumas äriettevõtete kontrollitavatesse veebikeskkondadesse. Eestis kehtib küll moodne säilituseksemplari seadus, mis korraldab välja antavate raamatute digitoorikute üleandmise ja säilitamise rahvusraamatukogus, aga kuidas peaks nt Eesti Rahva Muuseumi fotokogu täienema meie kaasaega ja igapäevakultuuri kajastavate jäädvustustega või kirjandusmuuseum säilitama kaasaegset elektrooniliselt levivat folkloori?

Et ka aastasadade jooksul kollektsioonidesse talletunud materiaalsetel kandjatel olev pärand jõuaks lihtsamalt suurema publikuni, oleks ühiskonnas jätkuvalt väärtustatud ja aktuaalne, pakkudes alusmaterjali uueks loominguks ja teenusteks, tuleb seegi viia digikujule ehk digiteerida. Üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana andmetel on Euroopa kultuuripärandist digiteeritud vaid üks kümnendik, ent ainuüksi seda kümnendikku on 300 miljonit digitaalset objekti, millest omakorda vaid üks kolmandik on veebis kättesaadav ja vaid mikroskoopiline osa on tegelikult aktiivselt ringlev ja kasutatav. Nii ei ole ka kultuuripärandi digiteerimine sugugi mitte üksnes tehniline ülesanne, vaid eeldab paljusid valikuid ja keerukaid otsuseid selle kohta, millist materjali ja millisel moel digiteerida (nt millal jõuame esemete puhul mõnest fotovaatest 3D modelleerimiseni).Otsustada tuleb, mis on olulisem või ohustatum ja tuleks digiteerida esmajärjekorras, millega kannatab oodata või kas midagi võib hoopiski digimata jätta. Lahendus tuleb leida ka sellele, kuidas digikujul veebi tõstetud pärand ei koguks unustusehõlmas “digitaalset tolmu”, vaid tõepoolest jõuaks inimesteni, kellele see huvi võiks pakkuda, leiaks kasutust nt elektroonilises õppevaras või uutes toodetes. Nii on üha suurema tähelepanu alla sattunud kultuuripärandit kirjeldav info ja selle paljud puudused. Ühe lahendusena rakendatakse üha enam digitaalset talgutööd ehk ühisloomet, kus kõik soovijad saavad kaasa aidata, et digipärand oleks paremini ja mitmetahulisemalt kirjeldatud ning seeläbi lihtsamini leitav. Nii et tööd ja kaasalöömisvõimalust jagub digitaalsel kultuuripärandipõllul kõigile soovijatele!

Vahur Puik, Ajapaik

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…