Loading

Digitaalne kultuuripärand

Digitaalse kultuuripärandi saab jagada kaheks — üks osa on nn digitaalselt sündinud aines ja teise osa moodustab digiteeritud kultuuripärand. Üha enam digitaliseeruvas ühiskonnas sünnib ja levib ka järjest suurem osa kultuurist digitaalselt. Vastuseid küsimustele selle kohta, millist osa digitaalsena sündinud kultuurist ja kuidas tuleks säilitada ka järeltulevatele põlvedele, paljuski alles otsitakse. Eriti olukorras, kus suur osa inimestevahelisest suhtlusest, sh ka teabe ja loomingu vahendamisest on kontsentreerumas äriettevõtete kontrollitavatesse veebikeskkondadesse. Eestis kehtib küll moodne säilituseksemplari seadus, mis korraldab välja antavate raamatute digitoorikute üleandmise ja säilitamise rahvusraamatukogus, aga kuidas peaks nt Eesti Rahva Muuseumi fotokogu täienema meie kaasaega ja igapäevakultuuri kajastavate jäädvustustega või kirjandusmuuseum säilitama kaasaegset elektrooniliselt levivat folkloori?

Et ka aastasadade jooksul kollektsioonidesse talletunud materiaalsetel kandjatel olev pärand jõuaks lihtsamalt suurema publikuni, oleks ühiskonnas jätkuvalt väärtustatud ja aktuaalne, pakkudes alusmaterjali uueks loominguks ja teenusteks, tuleb seegi viia digikujule ehk digiteerida. Üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana andmetel on Euroopa kultuuripärandist digiteeritud vaid üks kümnendik, ent ainuüksi seda kümnendikku on 300 miljonit digitaalset objekti, millest omakorda vaid üks kolmandik on veebis kättesaadav ja vaid mikroskoopiline osa on tegelikult aktiivselt ringlev ja kasutatav. Nii ei ole ka kultuuripärandi digiteerimine sugugi mitte üksnes tehniline ülesanne, vaid eeldab paljusid valikuid ja keerukaid otsuseid selle kohta, millist materjali ja millisel moel digiteerida (nt millal jõuame esemete puhul mõnest fotovaatest 3D modelleerimiseni).Otsustada tuleb, mis on olulisem või ohustatum ja tuleks digiteerida esmajärjekorras, millega kannatab oodata või kas midagi võib hoopiski digimata jätta. Lahendus tuleb leida ka sellele, kuidas digikujul veebi tõstetud pärand ei koguks unustusehõlmas “digitaalset tolmu”, vaid tõepoolest jõuaks inimesteni, kellele see huvi võiks pakkuda, leiaks kasutust nt elektroonilises õppevaras või uutes toodetes. Nii on üha suurema tähelepanu alla sattunud kultuuripärandit kirjeldav info ja selle paljud puudused. Ühe lahendusena rakendatakse üha enam digitaalset talgutööd ehk ühisloomet, kus kõik soovijad saavad kaasa aidata, et digipärand oleks paremini ja mitmetahulisemalt kirjeldatud ning seeläbi lihtsamini leitav. Nii et tööd ja kaasalöömisvõimalust jagub digitaalsel kultuuripärandipõllul kõigile soovijatele!

Vahur Puik, Ajapaik

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta kavasse.

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar ja Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti juht ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ning Lüü-Türri ja Revele folkloorirühmade juhid. Pärimuspidu Baltica toimub Lätis 21. juunini 2018. 2019. aasta Baltica pärimuspidu toimub Eestis.