Loading

Digitaalne kultuuripärand

Digitaalse kultuuripärandi saab jagada kaheks — üks osa on nn digitaalselt sündinud aines ja teise osa moodustab digiteeritud kultuuripärand. Üha enam digitaliseeruvas ühiskonnas sünnib ja levib ka järjest suurem osa kultuurist digitaalselt. Vastuseid küsimustele selle kohta, millist osa digitaalsena sündinud kultuurist ja kuidas tuleks säilitada ka järeltulevatele põlvedele, paljuski alles otsitakse. Eriti olukorras, kus suur osa inimestevahelisest suhtlusest, sh ka teabe ja loomingu vahendamisest on kontsentreerumas äriettevõtete kontrollitavatesse veebikeskkondadesse. Eestis kehtib küll moodne säilituseksemplari seadus, mis korraldab välja antavate raamatute digitoorikute üleandmise ja säilitamise rahvusraamatukogus, aga kuidas peaks nt Eesti Rahva Muuseumi fotokogu täienema meie kaasaega ja igapäevakultuuri kajastavate jäädvustustega või kirjandusmuuseum säilitama kaasaegset elektrooniliselt levivat folkloori?

Et ka aastasadade jooksul kollektsioonidesse talletunud materiaalsetel kandjatel olev pärand jõuaks lihtsamalt suurema publikuni, oleks ühiskonnas jätkuvalt väärtustatud ja aktuaalne, pakkudes alusmaterjali uueks loominguks ja teenusteks, tuleb seegi viia digikujule ehk digiteerida. Üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana andmetel on Euroopa kultuuripärandist digiteeritud vaid üks kümnendik, ent ainuüksi seda kümnendikku on 300 miljonit digitaalset objekti, millest omakorda vaid üks kolmandik on veebis kättesaadav ja vaid mikroskoopiline osa on tegelikult aktiivselt ringlev ja kasutatav. Nii ei ole ka kultuuripärandi digiteerimine sugugi mitte üksnes tehniline ülesanne, vaid eeldab paljusid valikuid ja keerukaid otsuseid selle kohta, millist materjali ja millisel moel digiteerida (nt millal jõuame esemete puhul mõnest fotovaatest 3D modelleerimiseni).Otsustada tuleb, mis on olulisem või ohustatum ja tuleks digiteerida esmajärjekorras, millega kannatab oodata või kas midagi võib hoopiski digimata jätta. Lahendus tuleb leida ka sellele, kuidas digikujul veebi tõstetud pärand ei koguks unustusehõlmas “digitaalset tolmu”, vaid tõepoolest jõuaks inimesteni, kellele see huvi võiks pakkuda, leiaks kasutust nt elektroonilises õppevaras või uutes toodetes. Nii on üha suurema tähelepanu alla sattunud kultuuripärandit kirjeldav info ja selle paljud puudused. Ühe lahendusena rakendatakse üha enam digitaalset talgutööd ehk ühisloomet, kus kõik soovijad saavad kaasa aidata, et digipärand oleks paremini ja mitmetahulisemalt kirjeldatud ning seeläbi lihtsamini leitav. Nii et tööd ja kaasalöömisvõimalust jagub digitaalsel kultuuripärandipõllul kõigile soovijatele!

Vahur Puik, Ajapaik

T 24. APR.

Mööda Lõuna-Eestit vurab ringi Folgilahvka

4.–5. mail 2018 vurab mööda Lõuna-Eestit ringi Folgilahvka! See tähendab, et 24 tunni jooksul kõlab katkematu muusika. Lahvka peatub erinevates kohtades, kus liituvad kohalikud muusikud. Mõnes kohas on pikem peatus, mõnes lühem. Kes tahab, võib kodust oma pilli ühes võtta ja Folgilahvka bussis olijatega kaasa mängida või laulda. Kui bussis ruumi, saavad muusikud mõne peatuse kaasa sõita.  Kogu maraton on jälgitav internetis Postimehe portaalis. Elohelü Folgilahvka kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta programmi. 12:00 Tartu Raekoja plats 14:00 Nõo Muusikakool 14:45 Rõngu keskus 15:20 Otepää Konsumi parkla 16:30 Kanepi kirikuplats 17:00 Urvaste Külade Selts 17:30 Antsla keskus 18:15 Kaika koolimaja 19:15 Lüllemäe kultuurimaja 20:30 Hargla Maakultuurimaja 21:00 Mõniste Kool 21:45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu 23:00 Krabi Kõrts ​5. mai 00:00 Rõuge – Eesti Ema kuju 00:45 Haki bussipeatus 01:30 Ruusmäe – Rogosi Mõis 02:30 Kärinä – Nopri Talumeierei 05:00 Meremäe bussipeatus 05:30 Obinitsa – Seto atelee-galerii 06:30 Orava endine vallamaja 07:15 Treski külaplats 08:00 Värska Kultuurikeskus 09:15 Mikitamäe endine vallamaja 10:00 Räpina keskus – vallamaja ees 11:00 Mehikoorma bussipeatus 11:30 Rasina kultuurimaja 12:00 Mooste Folgikoda

T 24. APR.

Euroopa Päev: millist kultuuripärandit loome täna?

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal tähistame Euroopa päeva 1-16 mai üle Eesti! Tule saa osa ägedast kontsertist Tallinnas, erinevates Eesti linnades toimuvad põnevad kultuuripärandi teemalised debatid teemal „Millist kultuuripärandit loome täna?“ Märgi kalendrisse ja vaata ürituste programme Euroopa Päeva lehelt. Euroopa päev Sinu kodukohas: – teisipäeval, 1. mail kell 12 Türil – neljapäeval, 3. mail kell 14.45 Võrus – reedel, 4. mail kell 13 Valgas – laupäeval, 5. mail kell 12 Narvas – pühapäeval, 6. mail kell 12 Rakveres – esmaspäeval, 7. mail kell 16 Haapsalus – teisipäeval, 8. mail kell 16 Pärnus – kolmapäeval, 9. mail kell 15 Tallinnas ja Tartus – kolmapäeval, 16. mail kell 13 Põlvas. 9. mail kuulutame Tallinnas Vabaduse Väljakul välja Päranditegijate konkursi võitjad!  

R 13. APR.

Ava oma aed “Euroopa aiad 2018” aiafestivaliks

Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.   Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii ajaloolisi kui kaasaegseid, juurvilja- ja puuviljaaedu, talu- ja linnaaedu. „Kutsume ka Eesti aiaomanikke oma tööd ja loomingut teistele tutvustama. Selle, kas aed on avatud kõik kolm päeva või ainult ühe päeva, otsustab iga aiaomanik ise,“ üles „Euroopa aiad 2018“ projektijuht Helle Solnask. „Eelistatud on mõistagi külastajatele vaba sissepääs, aga keegi ei keela ka kehtestada väikest piletihinda.“ Aiaomanikke kutsutakse „Euroopa Aiad 2018“ raames üles tegema aias ekskursioone, viima läbi töötubasid, korraldama näitusi või kontserte – ikka selleks, et rahval oleks huvi tulla vaatama ja rõõmu tundma erinevatest aedadest, kuhu muul ajal ilma kutseta ei pruugi sisse pääseda. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva. Aiafestival…