Loading

Digitaalne kultuuripärand

Digitaalse kultuuripärandi saab jagada kaheks — üks osa on nn digitaalselt sündinud aines ja teise osa moodustab digiteeritud kultuuripärand. Üha enam digitaliseeruvas ühiskonnas sünnib ja levib ka järjest suurem osa kultuurist digitaalselt. Vastuseid küsimustele selle kohta, millist osa digitaalsena sündinud kultuurist ja kuidas tuleks säilitada ka järeltulevatele põlvedele, paljuski alles otsitakse. Eriti olukorras, kus suur osa inimestevahelisest suhtlusest, sh ka teabe ja loomingu vahendamisest on kontsentreerumas äriettevõtete kontrollitavatesse veebikeskkondadesse. Eestis kehtib küll moodne säilituseksemplari seadus, mis korraldab välja antavate raamatute digitoorikute üleandmise ja säilitamise rahvusraamatukogus, aga kuidas peaks nt Eesti Rahva Muuseumi fotokogu täienema meie kaasaega ja igapäevakultuuri kajastavate jäädvustustega või kirjandusmuuseum säilitama kaasaegset elektrooniliselt levivat folkloori?

Et ka aastasadade jooksul kollektsioonidesse talletunud materiaalsetel kandjatel olev pärand jõuaks lihtsamalt suurema publikuni, oleks ühiskonnas jätkuvalt väärtustatud ja aktuaalne, pakkudes alusmaterjali uueks loominguks ja teenusteks, tuleb seegi viia digikujule ehk digiteerida. Üle-euroopalise kultuuripärandiportaali Europeana andmetel on Euroopa kultuuripärandist digiteeritud vaid üks kümnendik, ent ainuüksi seda kümnendikku on 300 miljonit digitaalset objekti, millest omakorda vaid üks kolmandik on veebis kättesaadav ja vaid mikroskoopiline osa on tegelikult aktiivselt ringlev ja kasutatav. Nii ei ole ka kultuuripärandi digiteerimine sugugi mitte üksnes tehniline ülesanne, vaid eeldab paljusid valikuid ja keerukaid otsuseid selle kohta, millist materjali ja millisel moel digiteerida (nt millal jõuame esemete puhul mõnest fotovaatest 3D modelleerimiseni).Otsustada tuleb, mis on olulisem või ohustatum ja tuleks digiteerida esmajärjekorras, millega kannatab oodata või kas midagi võib hoopiski digimata jätta. Lahendus tuleb leida ka sellele, kuidas digikujul veebi tõstetud pärand ei koguks unustusehõlmas “digitaalset tolmu”, vaid tõepoolest jõuaks inimesteni, kellele see huvi võiks pakkuda, leiaks kasutust nt elektroonilises õppevaras või uutes toodetes. Nii on üha suurema tähelepanu alla sattunud kultuuripärandit kirjeldav info ja selle paljud puudused. Ühe lahendusena rakendatakse üha enam digitaalset talgutööd ehk ühisloomet, kus kõik soovijad saavad kaasa aidata, et digipärand oleks paremini ja mitmetahulisemalt kirjeldatud ning seeläbi lihtsamini leitav. Nii et tööd ja kaasalöömisvõimalust jagub digitaalsel kultuuripärandipõllul kõigile soovijatele!

Vahur Puik, Ajapaik

N 2. AUG.

August on suhtluskultuuri kuu

Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames tähistatakse augustis SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel suhtluskultuurikuud, mil erinevate ettevõtmiste läbi pööratakse tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osaks on ka meid ümbritsev suhtluskultuur – meie ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis – ning selle arendamisele suunatud tegevused, sh ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur. Tutvu suhtluskultuurikuu kavaga siin. Augustis korraldab SA Kiusamivaba Kool suhtluskultuurikuu raames Eesti erinevates linnades neli lapsevanematele suunatud töötuba, mis võtavad vaatluse alla selle, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana.   Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad toimuvad – 6. augustil kell 17.00 Narva Uuskasutuskeskuses (Tallinna mnt 51/53) (vene keeles), – 8. augustil kell 17.00 Võru Uuskasutuskeskuses (Vabaduse 1), – 10. augustil kell 16.00 Paide Uuskasutuskeskuses (Rüütli 9), – 17….

T 31. JUULI

“Sajaga seltsis” – eesti seltsid üle maailma saavad kokku

Eesti Kultuuriseltside Ühendus korraldab 3. ja 4. augustil Tartus, ERMis üleilmse eesti seltside festivali „Sajaga seltsis“, mis on pühendatud EV100 sünnipäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale. Festival toob kokku eesti kultuuriseltse kogu maailmast. augustil viiakse läbi mõttetalgud üldpealkirjaga „Seltsid eestluse kandajana – eile, täna, homme“. Ettekandjaid on nii Eestist, Lääne-Euroopast kui ka Venemaalt. Räägitakse seltsitegevuse ajaloost, ida- ja läänesuunalisest väliseestlusest ning arutatakse seltsitegevuse tuleviku üle. Toimub mitmeid töötube ja raamatulaat. augustil on ERMi välialal kultuuriseltside kontsert. Väliskülalistest astuvad üles esinejad Valgevenest, Venemaalt ja Inglismaalt. Lisaks esinevad kodumaised kollektiivid. Seltsid istutavad ERMi kõrvale seltsitegevuse auks tamme. Avatud on meisterdamise õpitoad, üles pannakse mitu näitust ning tutvuda saab seltside poolt valmistatud käsitööesemete ja seltside poolt välja antud kirjandusega. augustil toimuvad festivali kontserdid Muugal ja Narva-Jõesuus. Festivali puhuks ilmub Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ajaleht Seltsi Sõnumid ja esinejaid tutvustav festivali teatmik. Külastajatele on kogu kava tasuta.

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…