Loading

Digital cultural heritage

Digital cultural heritage can be divided into two parts – one part is so-called digitally-born subject matter, and the other is made up of digitized cultural heritage. In an increasingly digitized society, an increasingly large part of culture is born and is also spread digitally. Answers to questions about which part of digital culture should be maintained for future generations and how this should be done, are largely still being sought. Especially in a situation where a large part of communication among people, including the transfer of information and creations, is being concentrated in online environments controlled by businesses. In Estonia, the modern Legal Deposit Copy Act, which organizes the transfer and preservation of digital datasets of books at the National Library, is in effect, but how, for instance, should the photo collection of the Estonian National Museum be supplemented with records echoing everyday culture and how we live today, and how should the Museum of Literature preserve contemporary folklore which is spread electronically?

In order for material heritage which has been stored in collections over hundreds of years to be able to reach a broader audience and continue to be valued and current in society, providing the basis for new creations and services, it must also be made digital or be digitized. According to the pan-European cultural heritage portal Europeana, only one tenth of European cultural heritage is digitized, yet that tenth alone is equal to 300 million digital objects, of which only one third is available online and only a microscopic part is actively circulating and useable. Therefore digitizing cultural heritage is not only a technical task, but it requires many choices and complex decisions to be made regarding what material should be digitized and in which way it should be digitized (for example, when do we reach making 3-D models of certain photo views of objects). Decisions should be made regarding what is more important or more at risk and should be digitized first and what can wait or if something can be left undigitized. A solution also needs to be found on how heritage which has been placed on the web in digital form would not be forgotten and collect “digital dust”, but instead would reach people who might be interested in it, for example, in electronic curricula or in new products. And so it is that the information describing cultural heritage, as well as its many shortcomings, are receiving more attention. One solution that is increasingly used is digital collaborative work or collective creating, where everyone who wishes, can help to make digital heritage described in a better and more multifaceted manner and would thereby be easier to find. So there is plenty of work and opportunities to participate in the field of digital cultural heritage for anyone interested!

Vahur Puik, Ajapaik

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…