Loading

Digital cultural heritage

Digital cultural heritage can be divided into two parts – one part is so-called digitally-born subject matter, and the other is made up of digitized cultural heritage. In an increasingly digitized society, an increasingly large part of culture is born and is also spread digitally. Answers to questions about which part of digital culture should be maintained for future generations and how this should be done, are largely still being sought. Especially in a situation where a large part of communication among people, including the transfer of information and creations, is being concentrated in online environments controlled by businesses. In Estonia, the modern Legal Deposit Copy Act, which organizes the transfer and preservation of digital datasets of books at the National Library, is in effect, but how, for instance, should the photo collection of the Estonian National Museum be supplemented with records echoing everyday culture and how we live today, and how should the Museum of Literature preserve contemporary folklore which is spread electronically?

In order for material heritage which has been stored in collections over hundreds of years to be able to reach a broader audience and continue to be valued and current in society, providing the basis for new creations and services, it must also be made digital or be digitized. According to the pan-European cultural heritage portal Europeana, only one tenth of European cultural heritage is digitized, yet that tenth alone is equal to 300 million digital objects, of which only one third is available online and only a microscopic part is actively circulating and useable. Therefore digitizing cultural heritage is not only a technical task, but it requires many choices and complex decisions to be made regarding what material should be digitized and in which way it should be digitized (for example, when do we reach making 3-D models of certain photo views of objects). Decisions should be made regarding what is more important or more at risk and should be digitized first and what can wait or if something can be left undigitized. A solution also needs to be found on how heritage which has been placed on the web in digital form would not be forgotten and collect “digital dust”, but instead would reach people who might be interested in it, for example, in electronic curricula or in new products. And so it is that the information describing cultural heritage, as well as its many shortcomings, are receiving more attention. One solution that is increasingly used is digital collaborative work or collective creating, where everyone who wishes, can help to make digital heritage described in a better and more multifaceted manner and would thereby be easier to find. So there is plenty of work and opportunities to participate in the field of digital cultural heritage for anyone interested!

Vahur Puik, Ajapaik

E 17. DETS.

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ kutsub üles valima publiku lemmikut!

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimus sel sügisel Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Mardikuu jooksul koguti meie rikkast sandijooksmiskombestikust pilte, videoid ja lugusid. Konkursile laekus kokku 94 tööd algklassidest täiskasvanuteni. Aita valida kogumiskonkursi „Märka marti“ rahva lemmik! Rahvahääletus oma lemmiku poolt hääletamiseks toimub kuni 21. detsembrini kell 12.00 lehel  www.mardipaev.com, kus leiad kõik esitatud tööd. Oma lemmiku foto, video ja loo saad valida kolmes vanusekategoorias: algklassid, põhikool ja täiskasvanud. Facebooki event. Võitjad kuulutatakse välja detsembri lõpus ning neile on põnevad auhinnad, rahva lemmikutele eripreemia. Lisainfo: Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus), 5850 7506, leelo.viita@rahvakultuur.ee

N 13. DETS.

Pärandivaderiks oli ligi 1000 kooliõpilast

 „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ aktsioonis osales sel aastal 989 õpilast üle Eesti. Koolinoored korrastasid, märgistasid ja tutvustasid avalikkusele 31 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte. „Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. „Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.” EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast sh 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel. Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. „Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,” täpsustas Elle Lepik ning lisas: “Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks…

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…