Loading

Eesti Koolipärimus

Olete oodatud osalema kogumisaktsioonis „Koolipärimus 2018“, mis toimub 24.02-24.05. 2018

Kuidas teha vahet gripil ja seagripil? Kel on gripp, see köhib, kel seagripp, see röhib.

Kuidas nimetad paati, mis on täis hulle? Psühhopaadiks.

Meie tänavatel ja parkides võib kohata lapsi söövat onu Vellot, Slendermani ja tapjakloune.

Need on vaid mõned nopped tänapäeva õpilaspärimusest, mis jõudsid meieni 2017. aastal laekunud põnevast pilootmaterjalist.

2018. aastal kogume suuraktsiooni „Koolipärimus 2018“ raames koolipärimust kõikjalt Eestist ja kõik 4.-12. klasside õpilased (nii eesti- kui venekeelsed, samuti kutsekoolide sama vanuserühma õpilased) on väga oodatud meid selles aitama! Me ei püüa välja selgitada lõplikku tõde, vaid tahame saada põhjalikumat ülevaadet sellest, mida õpilased Eestis just praegusel ajahetkel mõtlevad, jutustavad, kardavad, usuvad, fännivad, naljakaks peavad, mängivad jne.

Kogumisaktsiooni patroon on kirjanik Mika Keränen ja „Koolipärimus 2018“ valiti üheks Euroopa kultuuripärandiaasta sündmuseks.
Uuri täpsemalt ja täida küsitluskava aadressil: www.folklore.ee/kp. Täita võib üksiküritaja, mitu klassi, terve kool – vahet pole, kõik vastajad on teretulnud. Tublimatele – õpilastele, kes panevad kirja kõige ilmekamaid, sisukamaid ja huvitavamaid vastuseid, aga ka kõige aktiivsemale klassile ja kõige innukamalt õpilasi vastama suunanud õpetajatele – on ette nähtud mitmesugused lahedad auhinnad.

13. märtsil toimub koolipärimust ja 2018. aasta kogumisaktsiooni tutvustav koolituspäev õpetajatele „Tapjaklounid, kaitseinglid ja youtuber’id: koolipärimus 2018“, millele on veel võimalik registreeruda (täpsem info: http://www.folklore.ee/kp/2017_18/kp_6s.pdf).

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta…

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse…