Loading

Kolm klassitäit noori sõidab Päranditegijate konkursi võitjatena auhinnareisile Strasbourgi

9. mail Vabaduse väljakul toimunud Euroopa Päeval avalikustati Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi võitjad. Töid hinnati kolmes vanuseastmes, auhinnareisi Strasbourgi pälvisid Kose Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi noored, Võru Gümnaasiumi õpilasesindus ja Narva Gümnaasiumi õpilasesindus.
„Hindasime töid jutustatud loo kaasakiskuvuse põhjal, samuti vaatasime kui mitmekülgselt töös pärandobjekti ajalugu tutvustati. Oluline oli ka jutustatud loo jagatavus ning uudne lähenemine objektile,“ selgitas Päranditegijate konkursi peakorraldaja Madle Lippus Muinsuskaitseametist.
Päranditegijate konkursile laekus kokku 43 tööd, mida hinnati kolmes vanuseklassis: algkool, põhikool ja keskkool. Vanuseklasside vahel jagunesid tööd järgnevalt: 2 tööd esitati algkooli, 17 põhikooli ja 24 keskkooli kategoorias. Töid esitati koolidest üle Eesti.
Vanusekategoorias 1.-4. klass võitis esikoha ja ekskursiooni filmimuuseumisse Tapa Gümnaasiumi 3A klassi töö kohalikust kunstnikust Lui Lättist. Teise koha pälvis Kose-Uusmõisa Lasteaed-Kooli 4. klassi õpilaste töö Kose-Uuemõisa mõisa juurde kuuluvast matusekabelist. Kuna sellesse vanusekategooriasse esitati kaks tööd, siis kolmandat kohta välja ei antud.
Vanusekategooria 5.-9. klass võitis esikoha ja juutuuberi Victoria Villigu sotsiaalmeediakoolituse õpilased Vasalemma põhikooli kodulooringist, kes esitasid konkursile videoloo salapärasest sambast Vasalemma jõe ääres.
„Eriti kõrged punktid teenis see töö põhjusel, et loo jutustamiseks pärandobjektist oli valitud ootamatu ja põnev lähenemisnurk – lugu rääkis praeguseks kadunud sambast, mille püstitas kohalik mõisnik oma koletu kuriteo heastamiseks. Samba loo väljaselgitamiseks viidi läbi põhjalik uurimistöö, kus lisaks materjali otsimisele kirjalikest allikatest suheldi ka kohalike pärimuse kandjatega,“ ütles Päranditegijate konkursi peakorraldaja Madle Lippus. „Lisaks oli video hästi teostatud. Eraldi tõid mitu žüriiliiget positiivsena välja selle ammuse loo sidumise hetkel oluliste teemadega – noorte huvi põhjuseks oli samba saamislugu, täpsemalt selle seos ahistamisega.“
Teise koha 5.-9. klassi vanusekategoorias võitis Ramsi Noortetoa aktiivgrupp looga Kihu vesiveskist.
Kolmas koht 5.-9. klassi vanusekategoorias läks jagamisele kahe töö vahel. Kairit Kannel esitas loo oma vanavanaema elust ja Aleksandra Kukk loo vanavanaisast, kes oli Mooste viimane piiritusemeister.
Lisaks otsustas žürii 5.-9. klassi vanusekategoorias eraldi ära märkida järgmised konkursile esitatud tööd:
1. Orissaare Gümnaasiumi 7. klassi kohalike pärimuslugude animatsioonid, mis valmisid projekti Living Legends raames
2. Valjala põhikooli 7. ja 9. klassi uurimus ja ettekanne Valjala surnuaiast
3. Kohila Mõisakooli 5. klassi videoesitlus laste perepärandist
Vanusekategoorias 10.-12. klass võitis esikoha Kose Gümnaasiumi 10. ja 11. klassi videopõnevik Viikingiaja aaretest.
„See töö sai kõige kõrgemad punktid, sest lugu oli jutustatud hoogsalt ja kaasahaaravalt. Osavalt oli omavahel põimitud ajalooline info ning selle ilmestamiseks lavastatud lugu,“ ütles Madle Lippus.  „Videost paistis välja, et lisaks uutele teadmistele ajaloos andis video tegemine noortele võimaluse ka loominguliseks eneseväljenduseks ja pakkus suurt rõõmu kõigile osalistele.“
Teise koha võitis Võru Gümnaasiumi õpilasesinduse video oma kooli ajaloost. Kolmanda koha pälvis Narva Gümnaasiumi õpilasesinduse video Kreenholmi manufaktuurist.
Nii esimese, teise kui kolmanda koha võitjad 10.-12. klassi vanusekategoorias said auhinnaks ekskursiooni tervele klassile Strasbourgi Euroopa Parlamenti.
Lisaks otsustas žürii 10.-12. klassi vanusekategoorias eraldi ära märkida järgmised esitatud tööd:
1. Kohila Gümnaasiumi 11. klassi helindatud Muinasjutt Kuusiku talu ajaloost
2. Tallinna Ühisgümnaasiumi videolugu Patarei vanglast
3. Tallinna Juudi kooli 11. klass videolugu kultuuripärandi ja looduspärandi omavahelisest põimumisest
4. Lasnamäe Vene Gümnaasiumi 10. A klassi lugu Jaan Koortist
Vaata Päranditegijate konkursi kõigi nominentide töid kultuuripärandiaasta koduleheküljelt www.parandiaasta.ee/paranditegijad/
Euroopa kultuuripärandiaasta raames toimunud Päranditegijate konkursi eesmärgiks oli kutsuda noori üles  jäädvustama oma kodukoha kultuuripärandit.
Päranditegijate konkursi žüriisse kuulusid Madle Lippus Muinsuskaitseametist, Jana Takel Euroopa Parlamendi Büroost Eestis, Jaanika Jaanits Eesti Rahva Muuseumist ja Eve Paas Euroopa Komisjoni esindusest Eestis.
Päranditegijate konkursi korraldas Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 raames Muinsuskaitseamet koostöös Euroopa Komisjoni Eesti Esinduse, Euroopa Parlamendi infobürooga Eestis,  Eesti Ajaloo- ja Ühiskonnaõpetajate Seltsi ja Pärandivaderite algatusega.
Päranditegijate konkurss kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 sündmuste sekka. Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 eesmärgiks on innustada noori väärtustama ainelist kultuuripärandit ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma. Loe rohkem Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 kohta www.parandiaasta.ee.