Loading

Kultuuripärandiaasta Euroopas

2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse osaleda paljudel just selleks puhuks loodud sündmustel, millega väärtustatakse Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.

Euroopa ühine kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal – linnades, maastikes ja muististes. Ühine selles mõttes, et harva on mõni kultuurinähtus tekkinud isolatsioonis, tavaliselt on sellel mitmeid eelkäijaid ja mõjutajaid. Euroopa riikide puhul on need omavahelised mõjutused ja laenamised eriti selgelt nähtavad. Kultuuripärandiks ei ole mitte ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid selle hulka kuuluvad ka käsitoooskused, jutud, toit, laulud ja filmid. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ning tänu tehnoloogiale ja internetile on see nüüd juurdepääsetavam kui kunagi varem.

Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

2018. aastal keskendutakse järgmisele:

  • kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks;
  • kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks;
  • kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast;
  • kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus. Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta,nt turismi ja ehitussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Kuidas kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse?
Euroopa kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil korraldavad kultuuripärandiaasta algatusi Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ühiselt. Algatuste korraldamisse on kaasatud kultuuripärandivaldkonna eksperdid.

Mis on kavas?
2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuripärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid algatusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO ja muud Euroopa organisatsioonid)suunaga aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutamisele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

Euroopa algatustes lähtutakse neljast peamisest eesmärgist

Pühendumine
Ühine kultuuripärand: pärand kuulub meile kõigile
Kultuuripärand ja kool: lapsed tutvuvad Euroopa oluliste väärtuste ja traditsioonidega
Noored ja kultuuripärand: noored annavad pärandile uue hingamise

Kestlikkus
Muutuv kultuuripärand: tööstuse, religiooni ja militaarajalooga seotud paikadele ja maastikele kaasaegse tähenduse andmine
Turism ja kultuuripärand: vastutustundliku ja kestliku turismi arendamine kultuuripärandirikastes piirkondades

Kaitse
Kultuuripärandi hoidmine: kvaliteedistandardite loomine kultuuripärandiga töötamiseks
Ohustatud kultuuripärand: võitlus kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse vastu ja kultuuripärandiga seotud riskide juhtimine

Innovatsioon
Kultuuripärandiga seotud oskused: parem haridus ja koolitus traditsiooniliste ja uute pärandivaldkonnaga seotud elukutsete omandamiseks
Ühiskond ja kultuuripärand: sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna osaluse soodustamine
Teadus ja kultuuripärand: teadusuuringute, innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia kasutamine pärandi säilitamiseks

Ka on kultuuripärandiaasta osa järgmistest juba tuntud üleeuroopalistest kultuuripärandi algatustest:

  • Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames korraldatakse igal aastal üle 70 000 ürituse ja kus osaleb üle 20 miljoni inimese;
  • Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu;
  • Euroopa kultuuripealinnad – kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad).
  • Mitu ELi auhinda, eelkõige kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad, mis antakse kultuuripärandi säilitamise ja haldamise ning pärandiga seotud teadusuuringute,
    hariduse ja teabevahetuse parimate tavade juurutamise eest.

Lisateave:
http://europa.eu/cultural-heritage/
EAC-EYCH2018@ec.europa.eu

N 2. AUG.

August on suhtluskultuuri kuu

Tänavuse Euroopa kultuuripärandi aasta raames tähistatakse augustis SA Kiusamisvaba Kooli eestvedamisel suhtluskultuurikuud, mil erinevate ettevõtmiste läbi pööratakse tähelepanu meid ümbritsevale suhtluskultuurile. Teemakuu tähistamine lähtub ideest, et kultuuri osaks on ka meid ümbritsev suhtluskultuur – meie ühiskonnale iseloomulik suhtlemise viis – ning selle arendamisele suunatud tegevused, sh ka väärtuskasvatus ja kiusamisvastaste hoiakute kujundamine ehk kiusamisvaba suhtluskultuur. Tutvu suhtluskultuurikuu kavaga siin. Augustis korraldab SA Kiusamivaba Kool suhtluskultuurikuu raames Eesti erinevates linnades neli lapsevanematele suunatud töötuba, mis võtavad vaatluse alla selle, mis on kiusamine, miks seda esineb ning kuidas toetada last, kes on sattunud kiusamisolukorda kas ohvri, kiusaja või kõrvalseisjana.   Kiusamisvaba Kooli sihtasutuse koolitajate eest veetavad töötoad toimuvad – 6. augustil kell 17.00 Narva Uuskasutuskeskuses (Tallinna mnt 51/53) (vene keeles), – 8. augustil kell 17.00 Võru Uuskasutuskeskuses (Vabaduse 1), – 10. augustil kell 16.00 Paide Uuskasutuskeskuses (Rüütli 9), – 17….

T 31. JUULI

“Sajaga seltsis” – eesti seltsid üle maailma saavad kokku

Eesti Kultuuriseltside Ühendus korraldab 3. ja 4. augustil Tartus, ERMis üleilmse eesti seltside festivali „Sajaga seltsis“, mis on pühendatud EV100 sünnipäevale ja Euroopa kultuuripärandiaastale. Festival toob kokku eesti kultuuriseltse kogu maailmast. augustil viiakse läbi mõttetalgud üldpealkirjaga „Seltsid eestluse kandajana – eile, täna, homme“. Ettekandjaid on nii Eestist, Lääne-Euroopast kui ka Venemaalt. Räägitakse seltsitegevuse ajaloost, ida- ja läänesuunalisest väliseestlusest ning arutatakse seltsitegevuse tuleviku üle. Toimub mitmeid töötube ja raamatulaat. augustil on ERMi välialal kultuuriseltside kontsert. Väliskülalistest astuvad üles esinejad Valgevenest, Venemaalt ja Inglismaalt. Lisaks esinevad kodumaised kollektiivid. Seltsid istutavad ERMi kõrvale seltsitegevuse auks tamme. Avatud on meisterdamise õpitoad, üles pannakse mitu näitust ning tutvuda saab seltside poolt valmistatud käsitööesemete ja seltside poolt välja antud kirjandusega. augustil toimuvad festivali kontserdid Muugal ja Narva-Jõesuus. Festivali puhuks ilmub Eesti Kultuuriseltside Ühenduse ajaleht Seltsi Sõnumid ja esinejaid tutvustav festivali teatmik. Külastajatele on kogu kava tasuta.

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…