Loading

Kultuuripärandiaasta Euroopas

2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse osaleda paljudel just selleks puhuks loodud sündmustel, millega väärtustatakse Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.

Euroopa ühine kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal – linnades, maastikes ja muististes. Ühine selles mõttes, et harva on mõni kultuurinähtus tekkinud isolatsioonis, tavaliselt on sellel mitmeid eelkäijaid ja mõjutajaid. Euroopa riikide puhul on need omavahelised mõjutused ja laenamised eriti selgelt nähtavad. Kultuuripärandiks ei ole mitte ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid selle hulka kuuluvad ka käsitoooskused, jutud, toit, laulud ja filmid. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ning tänu tehnoloogiale ja internetile on see nüüd juurdepääsetavam kui kunagi varem.

Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

2018. aastal keskendutakse järgmisele:

  • kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks;
  • kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks;
  • kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast;
  • kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus. Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta,nt turismi ja ehitussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Kuidas kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse?
Euroopa kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil korraldavad kultuuripärandiaasta algatusi Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ühiselt. Algatuste korraldamisse on kaasatud kultuuripärandivaldkonna eksperdid.

Mis on kavas?
2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuripärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid algatusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO ja muud Euroopa organisatsioonid)suunaga aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutamisele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

Euroopa algatustes lähtutakse neljast peamisest eesmärgist

Pühendumine
Ühine kultuuripärand: pärand kuulub meile kõigile
Kultuuripärand ja kool: lapsed tutvuvad Euroopa oluliste väärtuste ja traditsioonidega
Noored ja kultuuripärand: noored annavad pärandile uue hingamise

Kestlikkus
Muutuv kultuuripärand: tööstuse, religiooni ja militaarajalooga seotud paikadele ja maastikele kaasaegse tähenduse andmine
Turism ja kultuuripärand: vastutustundliku ja kestliku turismi arendamine kultuuripärandirikastes piirkondades

Kaitse
Kultuuripärandi hoidmine: kvaliteedistandardite loomine kultuuripärandiga töötamiseks
Ohustatud kultuuripärand: võitlus kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse vastu ja kultuuripärandiga seotud riskide juhtimine

Innovatsioon
Kultuuripärandiga seotud oskused: parem haridus ja koolitus traditsiooniliste ja uute pärandivaldkonnaga seotud elukutsete omandamiseks
Ühiskond ja kultuuripärand: sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna osaluse soodustamine
Teadus ja kultuuripärand: teadusuuringute, innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia kasutamine pärandi säilitamiseks

Ka on kultuuripärandiaasta osa järgmistest juba tuntud üleeuroopalistest kultuuripärandi algatustest:

  • Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames korraldatakse igal aastal üle 70 000 ürituse ja kus osaleb üle 20 miljoni inimese;
  • Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu;
  • Euroopa kultuuripealinnad – kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad).
  • Mitu ELi auhinda, eelkõige kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad, mis antakse kultuuripärandi säilitamise ja haldamise ning pärandiga seotud teadusuuringute,
    hariduse ja teabevahetuse parimate tavade juurutamise eest.

Lisateave:
http://europa.eu/cultural-heritage/
EAC-EYCH2018@ec.europa.eu

T 24. APR.

Mööda Lõuna-Eestit vurab ringi Folgilahvka

4.–5. mail 2018 vurab mööda Lõuna-Eestit ringi Folgilahvka! See tähendab, et 24 tunni jooksul kõlab katkematu muusika. Lahvka peatub erinevates kohtades, kus liituvad kohalikud muusikud. Mõnes kohas on pikem peatus, mõnes lühem. Kes tahab, võib kodust oma pilli ühes võtta ja Folgilahvka bussis olijatega kaasa mängida või laulda. Kui bussis ruumi, saavad muusikud mõne peatuse kaasa sõita.  Kogu maraton on jälgitav internetis Postimehe portaalis. Elohelü Folgilahvka kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta programmi. 12:00 Tartu Raekoja plats 14:00 Nõo Muusikakool 14:45 Rõngu keskus 15:20 Otepää Konsumi parkla 16:30 Kanepi kirikuplats 17:00 Urvaste Külade Selts 17:30 Antsla keskus 18:15 Kaika koolimaja 19:15 Lüllemäe kultuurimaja 20:30 Hargla Maakultuurimaja 21:00 Mõniste Kool 21:45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu 23:00 Krabi Kõrts ​5. mai 00:00 Rõuge – Eesti Ema kuju 00:45 Haki bussipeatus 01:30 Ruusmäe – Rogosi Mõis 02:30 Kärinä – Nopri Talumeierei 05:00 Meremäe bussipeatus 05:30 Obinitsa – Seto atelee-galerii 06:30 Orava endine vallamaja 07:15 Treski külaplats 08:00 Värska Kultuurikeskus 09:15 Mikitamäe endine vallamaja 10:00 Räpina keskus – vallamaja ees 11:00 Mehikoorma bussipeatus 11:30 Rasina kultuurimaja 12:00 Mooste Folgikoda

T 24. APR.

Euroopa Päev: millist kultuuripärandit loome täna?

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal tähistame Euroopa päeva 1-16 mai üle Eesti! Tule saa osa ägedast kontsertist Tallinnas, erinevates Eesti linnades toimuvad põnevad kultuuripärandi teemalised debatid teemal „Millist kultuuripärandit loome täna?“ Märgi kalendrisse ja vaata ürituste programme Euroopa Päeva lehelt. Euroopa päev Sinu kodukohas: – teisipäeval, 1. mail kell 12 Türil – neljapäeval, 3. mail kell 14.45 Võrus – reedel, 4. mail kell 13 Valgas – laupäeval, 5. mail kell 12 Narvas – pühapäeval, 6. mail kell 12 Rakveres – esmaspäeval, 7. mail kell 16 Haapsalus – teisipäeval, 8. mail kell 16 Pärnus – kolmapäeval, 9. mail kell 15 Tallinnas ja Tartus – kolmapäeval, 16. mail kell 13 Põlvas. 9. mail kuulutame Tallinnas Vabaduse Väljakul välja Päranditegijate konkursi võitjad!  

R 13. APR.

Ava oma aed “Euroopa aiad 2018” aiafestivaliks

Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.   Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii ajaloolisi kui kaasaegseid, juurvilja- ja puuviljaaedu, talu- ja linnaaedu. „Kutsume ka Eesti aiaomanikke oma tööd ja loomingut teistele tutvustama. Selle, kas aed on avatud kõik kolm päeva või ainult ühe päeva, otsustab iga aiaomanik ise,“ üles „Euroopa aiad 2018“ projektijuht Helle Solnask. „Eelistatud on mõistagi külastajatele vaba sissepääs, aga keegi ei keela ka kehtestada väikest piletihinda.“ Aiaomanikke kutsutakse „Euroopa Aiad 2018“ raames üles tegema aias ekskursioone, viima läbi töötubasid, korraldama näitusi või kontserte – ikka selleks, et rahval oleks huvi tulla vaatama ja rõõmu tundma erinevatest aedadest, kuhu muul ajal ilma kutseta ei pruugi sisse pääseda. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva. Aiafestival…