Loading

Kultuuripärandiaasta Euroopas

2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse osaleda paljudel just selleks puhuks loodud sündmustel, millega väärtustatakse Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.

Euroopa ühine kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal – linnades, maastikes ja muististes. Ühine selles mõttes, et harva on mõni kultuurinähtus tekkinud isolatsioonis, tavaliselt on sellel mitmeid eelkäijaid ja mõjutajaid. Euroopa riikide puhul on need omavahelised mõjutused ja laenamised eriti selgelt nähtavad. Kultuuripärandiks ei ole mitte ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid selle hulka kuuluvad ka käsitoooskused, jutud, toit, laulud ja filmid. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ning tänu tehnoloogiale ja internetile on see nüüd juurdepääsetavam kui kunagi varem.

Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

2018. aastal keskendutakse järgmisele:

  • kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks;
  • kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks;
  • kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast;
  • kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus. Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta,nt turismi ja ehitussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Kuidas kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse?
Euroopa kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil korraldavad kultuuripärandiaasta algatusi Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ühiselt. Algatuste korraldamisse on kaasatud kultuuripärandivaldkonna eksperdid.

Mis on kavas?
2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuripärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid algatusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO ja muud Euroopa organisatsioonid)suunaga aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutamisele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

Euroopa algatustes lähtutakse neljast peamisest eesmärgist

Pühendumine
Ühine kultuuripärand: pärand kuulub meile kõigile
Kultuuripärand ja kool: lapsed tutvuvad Euroopa oluliste väärtuste ja traditsioonidega
Noored ja kultuuripärand: noored annavad pärandile uue hingamise

Kestlikkus
Muutuv kultuuripärand: tööstuse, religiooni ja militaarajalooga seotud paikadele ja maastikele kaasaegse tähenduse andmine
Turism ja kultuuripärand: vastutustundliku ja kestliku turismi arendamine kultuuripärandirikastes piirkondades

Kaitse
Kultuuripärandi hoidmine: kvaliteedistandardite loomine kultuuripärandiga töötamiseks
Ohustatud kultuuripärand: võitlus kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse vastu ja kultuuripärandiga seotud riskide juhtimine

Innovatsioon
Kultuuripärandiga seotud oskused: parem haridus ja koolitus traditsiooniliste ja uute pärandivaldkonnaga seotud elukutsete omandamiseks
Ühiskond ja kultuuripärand: sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna osaluse soodustamine
Teadus ja kultuuripärand: teadusuuringute, innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia kasutamine pärandi säilitamiseks

Ka on kultuuripärandiaasta osa järgmistest juba tuntud üleeuroopalistest kultuuripärandi algatustest:

  • Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames korraldatakse igal aastal üle 70 000 ürituse ja kus osaleb üle 20 miljoni inimese;
  • Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu;
  • Euroopa kultuuripealinnad – kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad).
  • Mitu ELi auhinda, eelkõige kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad, mis antakse kultuuripärandi säilitamise ja haldamise ning pärandiga seotud teadusuuringute,
    hariduse ja teabevahetuse parimate tavade juurutamise eest.

Lisateave:
http://europa.eu/cultural-heritage/
EAC-EYCH2018@ec.europa.eu

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.
Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.... Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand.  „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister. Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos  veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid  jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.