Loading

Kultuuripärandiaasta Euroopas

2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse osaleda paljudel just selleks puhuks loodud sündmustel, millega väärtustatakse Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.

Euroopa ühine kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal – linnades, maastikes ja muististes. Ühine selles mõttes, et harva on mõni kultuurinähtus tekkinud isolatsioonis, tavaliselt on sellel mitmeid eelkäijaid ja mõjutajaid. Euroopa riikide puhul on need omavahelised mõjutused ja laenamised eriti selgelt nähtavad. Kultuuripärandiks ei ole mitte ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid selle hulka kuuluvad ka käsitoooskused, jutud, toit, laulud ja filmid. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ning tänu tehnoloogiale ja internetile on see nüüd juurdepääsetavam kui kunagi varem.

Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

2018. aastal keskendutakse järgmisele:

  • kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks;
  • kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks;
  • kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast;
  • kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus. Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta,nt turismi ja ehitussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Kuidas kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse?
Euroopa kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil korraldavad kultuuripärandiaasta algatusi Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ühiselt. Algatuste korraldamisse on kaasatud kultuuripärandivaldkonna eksperdid.

Mis on kavas?
2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuripärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid algatusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO ja muud Euroopa organisatsioonid)suunaga aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutamisele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

Euroopa algatustes lähtutakse neljast peamisest eesmärgist

Pühendumine
Ühine kultuuripärand: pärand kuulub meile kõigile
Kultuuripärand ja kool: lapsed tutvuvad Euroopa oluliste väärtuste ja traditsioonidega
Noored ja kultuuripärand: noored annavad pärandile uue hingamise

Kestlikkus
Muutuv kultuuripärand: tööstuse, religiooni ja militaarajalooga seotud paikadele ja maastikele kaasaegse tähenduse andmine
Turism ja kultuuripärand: vastutustundliku ja kestliku turismi arendamine kultuuripärandirikastes piirkondades

Kaitse
Kultuuripärandi hoidmine: kvaliteedistandardite loomine kultuuripärandiga töötamiseks
Ohustatud kultuuripärand: võitlus kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse vastu ja kultuuripärandiga seotud riskide juhtimine

Innovatsioon
Kultuuripärandiga seotud oskused: parem haridus ja koolitus traditsiooniliste ja uute pärandivaldkonnaga seotud elukutsete omandamiseks
Ühiskond ja kultuuripärand: sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna osaluse soodustamine
Teadus ja kultuuripärand: teadusuuringute, innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia kasutamine pärandi säilitamiseks

Ka on kultuuripärandiaasta osa järgmistest juba tuntud üleeuroopalistest kultuuripärandi algatustest:

  • Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames korraldatakse igal aastal üle 70 000 ürituse ja kus osaleb üle 20 miljoni inimese;
  • Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu;
  • Euroopa kultuuripealinnad – kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad).
  • Mitu ELi auhinda, eelkõige kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad, mis antakse kultuuripärandi säilitamise ja haldamise ning pärandiga seotud teadusuuringute,
    hariduse ja teabevahetuse parimate tavade juurutamise eest.

Lisateave:
http://europa.eu/cultural-heritage/
EAC-EYCH2018@ec.europa.eu

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…