Loading

Kultuuripärandiaasta Euroopas

2018. aastal kogu Euroopas toimuv pärandiaasta annab võimaluse osaleda paljudel just selleks puhuks loodud sündmustel, millega väärtustatakse Euroopa rikkalikku ja mitmekesist kultuuripärandit.

Euroopa ühine kultuuripärand ümbritseb meid kõikjal – linnades, maastikes ja muististes. Ühine selles mõttes, et harva on mõni kultuurinähtus tekkinud isolatsioonis, tavaliselt on sellel mitmeid eelkäijaid ja mõjutajaid. Euroopa riikide puhul on need omavahelised mõjutused ja laenamised eriti selgelt nähtavad. Kultuuripärandiks ei ole mitte ainult kirjandus, kunst ja esemed, vaid selle hulka kuuluvad ka käsitoooskused, jutud, toit, laulud ja filmid. Kultuuripärandi mitmekesisus ühendab inimesi ning tänu tehnoloogiale ja internetile on see nüüd juurdepääsetavam kui kunagi varem.

Euroopa kultuuripärandi aasta eesmärk on innustada inimesi avastama ja uurima Euroopa kultuuripärandit ning tugevdada ühisesse Euroopa ruumi kuulumise tunnet.

2018. aastal keskendutakse järgmisele:

  • kultuuripärandi väärtus ühiskonna jaoks;
  • kultuuripärandi väärtus majanduse jaoks;
  • kultuuripärandi olulisus Euroopa kultuuridiplomaatia seisukohast;
  • kultuurpärandi kaitsmine tulevaste põlvkondade jaoks.

Kultuuripärandil on Euroopas ka oluline majanduslik tähtsus. Kultuuripärandi valdkonnas töötab üle 300 000 inimese ja sellega on vahetult seotud ligi 7,8 miljonit töökohta,nt turismi ja ehitussektoris. Lisaks on kultuuripärandil positiivne mõju ühiskonnale, kuna see aitab parandada elukvaliteeti, sotsiaalset ühtekuuluvust ja kultuuridevahelist dialoogi.

Kuidas kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse?
Euroopa kultuuripärandiaasta algatusi korraldatakse Euroopa, liikmesriikide, piirkondade ja kohalikul tasandil. Euroopa tasandil korraldavad kultuuripärandiaasta algatusi Euroopa institutsioonid (Euroopa Komisjon, Euroopa Parlament ja Nõukogu, Regioonide Komitee ning Euroopa Majandus- ja Sotsiaalkomitee) ühiselt. Algatuste korraldamisse on kaasatud kultuuripärandivaldkonna eksperdid.

Mis on kavas?
2018. aastal korraldatakse kogu Euroopas tuhandeid algatusi ja pidustusi. Kümne peamise algatuse eesmärk on tagada, et kultuuripärandiaasta mõju avalduks ka pärast 2018. aastat. Neid algatusi korraldab Euroopa Komisjon koostöös peamiste partneritega (Euroopa Nõukogu, UNESCO ja muud Euroopa organisatsioonid)suunaga aidata võimalikult palju kaasa nelja peamise eesmärgi saavutamisele: pühendumine, kestlikkus, kaitse ja innovatsioon.

Euroopa algatustes lähtutakse neljast peamisest eesmärgist

Pühendumine
Ühine kultuuripärand: pärand kuulub meile kõigile
Kultuuripärand ja kool: lapsed tutvuvad Euroopa oluliste väärtuste ja traditsioonidega
Noored ja kultuuripärand: noored annavad pärandile uue hingamise

Kestlikkus
Muutuv kultuuripärand: tööstuse, religiooni ja militaarajalooga seotud paikadele ja maastikele kaasaegse tähenduse andmine
Turism ja kultuuripärand: vastutustundliku ja kestliku turismi arendamine kultuuripärandirikastes piirkondades

Kaitse
Kultuuripärandi hoidmine: kvaliteedistandardite loomine kultuuripärandiga töötamiseks
Ohustatud kultuuripärand: võitlus kultuuriväärtuste ebaseadusliku kaubanduse vastu ja kultuuripärandiga seotud riskide juhtimine

Innovatsioon
Kultuuripärandiga seotud oskused: parem haridus ja koolitus traditsiooniliste ja uute pärandivaldkonnaga seotud elukutsete omandamiseks
Ühiskond ja kultuuripärand: sotsiaalse innovatsiooni ja kodanikuühiskonna osaluse soodustamine
Teadus ja kultuuripärand: teadusuuringute, innovatsiooni, teaduse ja tehnoloogia kasutamine pärandi säilitamiseks

Ka on kultuuripärandiaasta osa järgmistest juba tuntud üleeuroopalistest kultuuripärandi algatustest:

  • Euroopa muinsuskaitsepäevad, mille raames korraldatakse igal aastal üle 70 000 ürituse ja kus osaleb üle 20 miljoni inimese;
  • Euroopa kultuuripärandi märgis, mis antakse paikadele ja asjadele, mis sümboliseerivad ning kannavad endas Euroopa ideaale, väärtusi ja ajalugu;
  • Euroopa kultuuripealinnad – kaks igal aastal määratud linna, mis sümboliseerivad Euroopa kultuurilist rikkust. 2018. aastal on nendeks Valletta (Malta) ja Leeuwarden (Madalmaad).
  • Mitu ELi auhinda, eelkõige kultuuripärandi auhind ja Europa Nostra auhinnad, mis antakse kultuuripärandi säilitamise ja haldamise ning pärandiga seotud teadusuuringute,
    hariduse ja teabevahetuse parimate tavade juurutamise eest.

Lisateave:
http://europa.eu/cultural-heritage/
EAC-EYCH2018@ec.europa.eu

E 17. DETS.

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ kutsub üles valima publiku lemmikut!

Kogumiskonkurss „Märka marti!“ toimus sel sügisel Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 üle-eestilise aktsiooni „Hakkame santima!“ raames Rahvakultuuri Keskuse ja Eesti Folkloorinõukogu eestvedamisel. Mardikuu jooksul koguti meie rikkast sandijooksmiskombestikust pilte, videoid ja lugusid. Konkursile laekus kokku 94 tööd algklassidest täiskasvanuteni. Aita valida kogumiskonkursi „Märka marti“ rahva lemmik! Rahvahääletus oma lemmiku poolt hääletamiseks toimub kuni 21. detsembrini kell 12.00 lehel  www.mardipaev.com, kus leiad kõik esitatud tööd. Oma lemmiku foto, video ja loo saad valida kolmes vanusekategoorias: algklassid, põhikool ja täiskasvanud. Facebooki event. Võitjad kuulutatakse välja detsembri lõpus ning neile on põnevad auhinnad, rahva lemmikutele eripreemia. Lisainfo: Leelo Viita (Rahvakultuuri Keskus), 5850 7506, leelo.viita@rahvakultuur.ee

N 13. DETS.

Pärandivaderiks oli ligi 1000 kooliõpilast

 „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ aktsioonis osales sel aastal 989 õpilast üle Eesti. Koolinoored korrastasid, märgistasid ja tutvustasid avalikkusele 31 kohaliku kogukonna jaoks olulist pärandipaika. „Pärandivaderid: koolinoored kultuuripärandit hoidmas“ suunab kooliõpilasi märkama ning väärtustama kohaliku kultuuriloo ja kultuurmaastiku seisukohalt tähendusrikkaid objekte. „Kolm aastat tagasi osales projektis 450 kooliõpilast. Mul on väga uhke tunne, et juubeliaastal kasvas kaasalööjate arv rohkem kui kaks korda,“ ütles Pärandivaderite algatuse eestvedaja Elle Lepik. „Pärandivaderiks olemisega kasvab laste ja noorte teadlikkus, aga ka hoolivus ja vastutustunne oma kodukoha pärandväärtuste osas.” EV100 ja Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 tähistamisel tuli algatusega kaasa 28 pärandivaderite meeskonda 14 maakonnast sh 26 kooli ja kahe mittetulundusühingu eestvedamisel. Eriti tähelepanuväärse panuse andsid pärandivaderid kogukonna ja kohalike vallavalitsuste abiga Saaremaal Valjala vana kalmistu ja Viljandimaal mõisnike von Siversite perekonnakalmistu päästmisel. „Need unustusse vajunud paigad oli juba võsa ja mets endasse haaranud, kuid kahe aastaga tehtud tööde tulemusel on mäletuspaigad nüüd äratuntavad ja kenasti hooldatud,” täpsustas Elle Lepik ning lisas: “Praegugi on õpilastel käsil ettevalmistustööd kalmuaedadesse infotahvli jaoks…

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…