Loading

Lisalugemist kultuuripärandist

 

 

Valik artikleid 2016. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust
Silja Konsa: Kultuuritempi ilu taas päevavalgel. Ulatuslikud tööd Vääna  mõisa peahoones
Leele Välja:Pärnu kuurordi uued elamud. Headest koorilauljatest ignorantsete solistideni
Artur Ümar: Rotermanni elevaatorihoone kui Eesti tööstuse kroonimata kuningas
Ulla Kadakas, Toomas Tamla: Meie muinaslinnused ja muinsuskaitse
Artur Ümar: Polnuks Arsenali, poleks Eesti Vabariiki. Jõ̃ujoonte Nihkumine Kesklinnast välja
Henry Kuningas: Kas tööstuspärandit tuleks restaureerida või rekonstrueerida
Oliver Orro: Sambaid saja aasta tagant. Üks vähem uuritud ja teadvustatud stiilinähtus Eesti 20.sajandi alguse arhitektuuris
Nele Rohtla: Suuremõisa mõisa peahoone restaureerimine
Kadri Tael: Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm
Timo Aava, Eero Kangur, Claudia Valge: Ühe ajaloolise hoone stiilipõ̃hine restaureerimine
Timo Aava: Villa Mon Repos’ interjöörid
Jüri Raud: Vana-Vigala mõisa väikese valitsejamaja lugu omanikusulest
Egle Tamm, Kersti Siim, Nele Rent: Uue katuse saanud kirikud
Egle Tamm: Tartu tapamaja värav Võru tänaval
Risto Paju: Tallinna linnamuuseumi raidkivimuuseum Ingeri bastioni käikudes
Henry Kuningas, Kerli Pütsepp, Viljar Vissel: Riigikontroll kolis Toompeale. Kiriku 2 ja 4 restaureerimine Tallinnas
Kaarel Truu: Rakvere teatri kino kui kaduviku vare
Juhan Kilumets, Eva Molder: Pöide kirikul uksed ees, valgus majas
Egle Tamm: Imelise asukohaga Lossi 32 majade restaureerimine Tartus
Villu Kadakas: Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel
Rivo Bernotas, Keiti Randoja, Andres Tvauri: Tallinna Ülemiste veejuhtme arheoloogilisest uurimisest
Nele Kangert: Pärand maapõues. Kultuuriväärtusega leiud 2016.aastal
Maarja Vaino: ”Tõde ja õigus” 90.Tammsaare – Põhja talust Vargamäe muuseumiks
Sandra Mälk: Kisub linnaks. Viis alevit 1926. aastal
Riin Alatalu: 1666 ja 1966 kui olulised aastad Eesti muinsuskaitse ajaloos
Jaan Vali: Ajaloolistest Eesti päästejaamadest
Viljar Vissel: Mis on saanud mõisate kunstikogudest
Maili Roio, Linda Lainvoo, Triin Talk: Uued mälestised
Artur Ümar: Salapärane kahhelahi – kas krahvinna kunstiprojekt
Grete Ots, Maris Allik: Rõuge taasavastatud Jeesus
Svea Volmer: Audru patsient
Riin Alatalu: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala 50
Kais Matteus: In Memoriam, Mari Loit (25.05.1977-20.10.2016)
Liina Janes: Euroopa kultuuripärandi märgis eksponeerib ühist kultuuriruumi
Mehis Heinsaar: Õhtu vanas majas
Siim Raie: Oma jälje jätmine
Muinsuskaitseamet tunnustab
2016. aastal ilmunud
Anita Jõgiste: Õisu mõisa peahoone suure saali maalingud_Hilkka Hiiop Üllatusterohke Riisipere mõisa härrastemaja
Pille Vilgota, Kätlin Kaganovitš: Välisvärvi uurimistest Eesti linnades. Kuhu edasi
Eero Kangur: ”Russalka” monumendi uuringud
Anneli Randla: Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus
Aleksandr Pantelejev: Huvitavad leiud Tallinna vanalinna kaupmeheelamus
Tiina Mall Kreem: ”Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Uus suurprojekt 2016-2020
Hilkka Hiiop, Jan Vojtechovsky: Nanolubja kasutamine konserveerimises. Rahvusvaheline töötuba Pöide kirikus
Tõnu Sepp: Kas munakivitee ehitamine on juba kadunud kunst
Nele Rent: Illuste mõisa peahoone katuse restaureerimine
Mart Hiob: Üldplaneeringute muinsuskaitse eritingimused Tartu näitel. Vastuoludega sillutatud tee paremasse tulevikku
Egle Tamm: Tartu kesklinna üldplaneering. City versus hortus
Triin Talk: Ootuste ja hirmudega laetud patarei
Linda Lainvoo, Nele Kangert: Kultuuriväärtuste ebaseaduslik kaubandus ja selle ohjeldamine
Linda Lainvoo: Kaosest koostööni. Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud mälestiste päästmisest
Tarvi Sits: Kaitseministeerium ehituspärandit hoidmas
Andrus Rehemaa: Ehituspärandi hoidmine rohujuuretasandil

Vikerraadio saade “Ringkäik”

Artikleid Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi infovihikust

Mis on vaimne kultuuripärand

Kuidas kaitstakse vaimset kultuuripärandit

Kultuuriministeerium ja vaimne kultuuripärand

Kogukond

Haridussüsteemi roll vaimse kultuuripärandi hoidmisel

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

 

 

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm ühiste väärtuste otsinguil

Mida pühaks peetakse

 

T 24. APR.

Mööda Lõuna-Eestit vurab ringi Folgilahvka

4.–5. mail 2018 vurab mööda Lõuna-Eestit ringi Folgilahvka! See tähendab, et 24 tunni jooksul kõlab katkematu muusika. Lahvka peatub erinevates kohtades, kus liituvad kohalikud muusikud. Mõnes kohas on pikem peatus, mõnes lühem. Kes tahab, võib kodust oma pilli ühes võtta ja Folgilahvka bussis olijatega kaasa mängida või laulda. Kui bussis ruumi, saavad muusikud mõne peatuse kaasa sõita.  Kogu maraton on jälgitav internetis Postimehe portaalis. Elohelü Folgilahvka kuulub Euroopa kultuuripärandiaasta programmi. 12:00 Tartu Raekoja plats 14:00 Nõo Muusikakool 14:45 Rõngu keskus 15:20 Otepää Konsumi parkla 16:30 Kanepi kirikuplats 17:00 Urvaste Külade Selts 17:30 Antsla keskus 18:15 Kaika koolimaja 19:15 Lüllemäe kultuurimaja 20:30 Hargla Maakultuurimaja 21:00 Mõniste Kool 21:45 Vastse-Roosa – Metsavenna talu 23:00 Krabi Kõrts ​5. mai 00:00 Rõuge – Eesti Ema kuju 00:45 Haki bussipeatus 01:30 Ruusmäe – Rogosi Mõis 02:30 Kärinä – Nopri Talumeierei 05:00 Meremäe bussipeatus 05:30 Obinitsa – Seto atelee-galerii 06:30 Orava endine vallamaja 07:15 Treski külaplats 08:00 Värska Kultuurikeskus 09:15 Mikitamäe endine vallamaja 10:00 Räpina keskus – vallamaja ees 11:00 Mehikoorma bussipeatus 11:30 Rasina kultuurimaja 12:00 Mooste Folgikoda

T 24. APR.

Euroopa Päev: millist kultuuripärandit loome täna?

Käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal tähistame Euroopa päeva 1-16 mai üle Eesti! Tule saa osa ägedast kontsertist Tallinnas, erinevates Eesti linnades toimuvad põnevad kultuuripärandi teemalised debatid teemal „Millist kultuuripärandit loome täna?“ Märgi kalendrisse ja vaata ürituste programme Euroopa Päeva lehelt. Euroopa päev Sinu kodukohas: – teisipäeval, 1. mail kell 12 Türil – neljapäeval, 3. mail kell 14.45 Võrus – reedel, 4. mail kell 13 Valgas – laupäeval, 5. mail kell 12 Narvas – pühapäeval, 6. mail kell 12 Rakveres – esmaspäeval, 7. mail kell 16 Haapsalus – teisipäeval, 8. mail kell 16 Pärnus – kolmapäeval, 9. mail kell 15 Tallinnas ja Tartus – kolmapäeval, 16. mail kell 13 Põlvas. 9. mail kuulutame Tallinnas Vabaduse Väljakul välja Päranditegijate konkursi võitjad!  

R 13. APR.

Ava oma aed “Euroopa aiad 2018” aiafestivaliks

Kutsume aiaomanikke avama oma aedu 1– 3. juunini toimuvatel Euroopa kultuuripärandiaasta programmi kuuluvatel avatud aedade päevadel.   Juuni esimesel nädalavahetusel avavad mitmed aiad Euroopas oma väravad, et huvilistele tutvustada aiapidamise võlu ning aedade rikkust ja mitmekesisust. Euroopa aiafestivali raames saab näha nii ajaloolisi kui kaasaegseid, juurvilja- ja puuviljaaedu, talu- ja linnaaedu. „Kutsume ka Eesti aiaomanikke oma tööd ja loomingut teistele tutvustama. Selle, kas aed on avatud kõik kolm päeva või ainult ühe päeva, otsustab iga aiaomanik ise,“ üles „Euroopa aiad 2018“ projektijuht Helle Solnask. „Eelistatud on mõistagi külastajatele vaba sissepääs, aga keegi ei keela ka kehtestada väikest piletihinda.“ Aiaomanikke kutsutakse „Euroopa Aiad 2018“ raames üles tegema aias ekskursioone, viima läbi töötubasid, korraldama näitusi või kontserte – ikka selleks, et rahval oleks huvi tulla vaatama ja rõõmu tundma erinevatest aedadest, kuhu muul ajal ilma kutseta ei pruugi sisse pääseda. Euroopa avatud aedade festival juhib tähelepanu sellele, et kauni aia rajamine ja hooldamine, selle säilitamine, taastamine, hoidmine ja kaitsmine nõuab palju tööd ja vaeva. Aiafestival…