Loading

Lisalugemist kultuuripärandist

Tallinna Vanalinna Päevade ja Euroopa kultuuripärandiaasta koostöös toimusid kultuuripärandi teemalised mõttekojad.

31. mail arutleti mõttekojas teemal “Kuidas keeruka pärandiga toime tulla.” Arutlesid Kaarel Truu, Vladimir Svet, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Margit Mutso, Karin Paulus ning vestlust juhtis Margit Kilumets.

1.juunil arutlesid mõttekojas “Kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse”. Imbi Paju, Jaak Kilmi, Peeter Simm, Margit Kilumets Harjumäel laval.

2. juunil toimunud “Laulame lahti” mõttekojas osalesid osalesid Hirvo Surva, Veronika Portsmuth ja Olav Ehala. Juttu juhtis Margit Kilumets.

 

Kuula ja vaata kultuuripärandi-teemalisi debatte “Millist kultuuripärandit loome täna?”, mis toimusid Euroopa Päeva raames paljudes Eesti linnades.

Kultuuripärandi debatt Põlvas 16.05.2018

Arutelus osalesid:

Georg Pelisaar, Põlva vallavanem; Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees; Kadri Valner, Eesti Maanteemuuseumi juht

Kultuuripärandi debatt Tartus 9.05.2018

Arutelus osalesid:

Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseumi direktriss; Inga Raudvassar, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor; Leelo Isidora Viita, Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja; Lembit Jakobson, Unipiha Algkooli õpetaja

Kultuuripärandi debatt Pärnus 8.05.2018

Arutelus osalesid:

Alli Põrk, Eesti Folkloorinõukogu Pärnumaa kuraator; Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi vanemteadur; Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pärandikogumisaktsiooni “Püüa vanaema lugu purki” projektijuht;
Tiit Raev, arhitekt

Kultuuripärandi debatt Haapsalus 7.05.2018

Arutelus osalesid:

Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor; Kail Visla, Eesti Folkloorinõukogu Läänemaa kuraator; Kaire Tooming, Haapsalu piiskopilinnuse juhataja

Kultuuripärandi debatt Rakveres 6.05.2018

Arutelus osalesid:

Kultuuriminister Indrek Saar; Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv

Kultuuripärandi debatt “Narva kultuuripealinn 2024” Narvas 5.05.2018

Arutelus osalesid:

Ivo Posti, SA Narva Muuseum juhataja; Maris Toomel, pärimustantsu festivali “Pärimuse pundar” üks korraldajatest;
Kristel Habakukk, Narva Muuseumi teeninduse ja tootearenduse juht; Narva linnakunstnik Deniss Polubojarov; Soome suursaadik Kirsti Narinen

Kultuuripärandi debatt Valgas 4.05.2018

Arutelus osalesid:

Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht; Reet Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 programmi kuuluva “Koolipärimus 2018” projektijuht; Lauri Õunapuu, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, folkmetalbändi Metsatöll liige

Kultuuripärandi debatt Võrus 3.05.2018

Arutelus osalesid:

Mirja Ots, Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor; Rainer Kuuba, Võru Instituudi direktor; Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

 

Valik artikleid 2016. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust
Silja Konsa: Kultuuritempi ilu taas päevavalgel. Ulatuslikud tööd Vääna  mõisa peahoones
Leele Välja:Pärnu kuurordi uued elamud. Headest koorilauljatest ignorantsete solistideni
Artur Ümar: Rotermanni elevaatorihoone kui Eesti tööstuse kroonimata kuningas
Ulla Kadakas, Toomas Tamla: Meie muinaslinnused ja muinsuskaitse
Artur Ümar: Polnuks Arsenali, poleks Eesti Vabariiki. Jõ̃ujoonte Nihkumine Kesklinnast välja
Henry Kuningas: Kas tööstuspärandit tuleks restaureerida või rekonstrueerida
Oliver Orro: Sambaid saja aasta tagant. Üks vähem uuritud ja teadvustatud stiilinähtus Eesti 20.sajandi alguse arhitektuuris
Nele Rohtla: Suuremõisa mõisa peahoone restaureerimine
Kadri Tael: Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm
Timo Aava, Eero Kangur, Claudia Valge: Ühe ajaloolise hoone stiilipõ̃hine restaureerimine
Timo Aava: Villa Mon Repos’ interjöörid
Jüri Raud: Vana-Vigala mõisa väikese valitsejamaja lugu omanikusulest
Egle Tamm, Kersti Siim, Nele Rent: Uue katuse saanud kirikud
Egle Tamm: Tartu tapamaja värav Võru tänaval
Risto Paju: Tallinna linnamuuseumi raidkivimuuseum Ingeri bastioni käikudes
Henry Kuningas, Kerli Pütsepp, Viljar Vissel: Riigikontroll kolis Toompeale. Kiriku 2 ja 4 restaureerimine Tallinnas
Kaarel Truu: Rakvere teatri kino kui kaduviku vare
Juhan Kilumets, Eva Molder: Pöide kirikul uksed ees, valgus majas
Egle Tamm: Imelise asukohaga Lossi 32 majade restaureerimine Tartus
Villu Kadakas: Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel
Rivo Bernotas, Keiti Randoja, Andres Tvauri: Tallinna Ülemiste veejuhtme arheoloogilisest uurimisest
Nele Kangert: Pärand maapõues. Kultuuriväärtusega leiud 2016.aastal
Maarja Vaino: ”Tõde ja õigus” 90.Tammsaare – Põhja talust Vargamäe muuseumiks
Sandra Mälk: Kisub linnaks. Viis alevit 1926. aastal
Riin Alatalu: 1666 ja 1966 kui olulised aastad Eesti muinsuskaitse ajaloos
Jaan Vali: Ajaloolistest Eesti päästejaamadest
Viljar Vissel: Mis on saanud mõisate kunstikogudest
Maili Roio, Linda Lainvoo, Triin Talk: Uued mälestised
Artur Ümar: Salapärane kahhelahi – kas krahvinna kunstiprojekt
Grete Ots, Maris Allik: Rõuge taasavastatud Jeesus
Svea Volmer: Audru patsient
Riin Alatalu: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala 50
Kais Matteus: In Memoriam, Mari Loit (25.05.1977-20.10.2016)
Liina Janes: Euroopa kultuuripärandi märgis eksponeerib ühist kultuuriruumi
Mehis Heinsaar: Õhtu vanas majas
Siim Raie: Oma jälje jätmine
Muinsuskaitseamet tunnustab
2016. aastal ilmunud
Anita Jõgiste: Õisu mõisa peahoone suure saali maalingud_Hilkka Hiiop Üllatusterohke Riisipere mõisa härrastemaja
Pille Vilgota, Kätlin Kaganovitš: Välisvärvi uurimistest Eesti linnades. Kuhu edasi
Eero Kangur: ”Russalka” monumendi uuringud
Anneli Randla: Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus
Aleksandr Pantelejev: Huvitavad leiud Tallinna vanalinna kaupmeheelamus
Tiina Mall Kreem: ”Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Uus suurprojekt 2016-2020
Hilkka Hiiop, Jan Vojtechovsky: Nanolubja kasutamine konserveerimises. Rahvusvaheline töötuba Pöide kirikus
Tõnu Sepp: Kas munakivitee ehitamine on juba kadunud kunst
Nele Rent: Illuste mõisa peahoone katuse restaureerimine
Mart Hiob: Üldplaneeringute muinsuskaitse eritingimused Tartu näitel. Vastuoludega sillutatud tee paremasse tulevikku
Egle Tamm: Tartu kesklinna üldplaneering. City versus hortus
Triin Talk: Ootuste ja hirmudega laetud patarei
Linda Lainvoo, Nele Kangert: Kultuuriväärtuste ebaseaduslik kaubandus ja selle ohjeldamine
Linda Lainvoo: Kaosest koostööni. Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud mälestiste päästmisest
Tarvi Sits: Kaitseministeerium ehituspärandit hoidmas
Andrus Rehemaa: Ehituspärandi hoidmine rohujuuretasandil

Vikerraadio saade “Ringkäik”

Artikleid Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi infovihikust

Mis on vaimne kultuuripärand

Kuidas kaitstakse vaimset kultuuripärandit

Kultuuriministeerium ja vaimne kultuuripärand

Kogukond

Haridussüsteemi roll vaimse kultuuripärandi hoidmisel

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

 

 

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm ühiste väärtuste otsinguil

Mida pühaks peetakse

 

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…