Loading

Lisalugemist kultuuripärandist

 

 

Valik artikleid 2016. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust
Silja Konsa: Kultuuritempi ilu taas päevavalgel. Ulatuslikud tööd Vääna  mõisa peahoones
Leele Välja:Pärnu kuurordi uued elamud. Headest koorilauljatest ignorantsete solistideni
Artur Ümar: Rotermanni elevaatorihoone kui Eesti tööstuse kroonimata kuningas
Ulla Kadakas, Toomas Tamla: Meie muinaslinnused ja muinsuskaitse
Artur Ümar: Polnuks Arsenali, poleks Eesti Vabariiki. Jõ̃ujoonte Nihkumine Kesklinnast välja
Henry Kuningas: Kas tööstuspärandit tuleks restaureerida või rekonstrueerida
Oliver Orro: Sambaid saja aasta tagant. Üks vähem uuritud ja teadvustatud stiilinähtus Eesti 20.sajandi alguse arhitektuuris
Nele Rohtla: Suuremõisa mõisa peahoone restaureerimine
Kadri Tael: Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm
Timo Aava, Eero Kangur, Claudia Valge: Ühe ajaloolise hoone stiilipõ̃hine restaureerimine
Timo Aava: Villa Mon Repos’ interjöörid
Jüri Raud: Vana-Vigala mõisa väikese valitsejamaja lugu omanikusulest
Egle Tamm, Kersti Siim, Nele Rent: Uue katuse saanud kirikud
Egle Tamm: Tartu tapamaja värav Võru tänaval
Risto Paju: Tallinna linnamuuseumi raidkivimuuseum Ingeri bastioni käikudes
Henry Kuningas, Kerli Pütsepp, Viljar Vissel: Riigikontroll kolis Toompeale. Kiriku 2 ja 4 restaureerimine Tallinnas
Kaarel Truu: Rakvere teatri kino kui kaduviku vare
Juhan Kilumets, Eva Molder: Pöide kirikul uksed ees, valgus majas
Egle Tamm: Imelise asukohaga Lossi 32 majade restaureerimine Tartus
Villu Kadakas: Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel
Rivo Bernotas, Keiti Randoja, Andres Tvauri: Tallinna Ülemiste veejuhtme arheoloogilisest uurimisest
Nele Kangert: Pärand maapõues. Kultuuriväärtusega leiud 2016.aastal
Maarja Vaino: ”Tõde ja õigus” 90.Tammsaare – Põhja talust Vargamäe muuseumiks
Sandra Mälk: Kisub linnaks. Viis alevit 1926. aastal
Riin Alatalu: 1666 ja 1966 kui olulised aastad Eesti muinsuskaitse ajaloos
Jaan Vali: Ajaloolistest Eesti päästejaamadest
Viljar Vissel: Mis on saanud mõisate kunstikogudest
Maili Roio, Linda Lainvoo, Triin Talk: Uued mälestised
Artur Ümar: Salapärane kahhelahi – kas krahvinna kunstiprojekt
Grete Ots, Maris Allik: Rõuge taasavastatud Jeesus
Svea Volmer: Audru patsient
Riin Alatalu: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala 50
Kais Matteus: In Memoriam, Mari Loit (25.05.1977-20.10.2016)
Liina Janes: Euroopa kultuuripärandi märgis eksponeerib ühist kultuuriruumi
Mehis Heinsaar: Õhtu vanas majas
Siim Raie: Oma jälje jätmine
Muinsuskaitseamet tunnustab
2016. aastal ilmunud
Anita Jõgiste: Õisu mõisa peahoone suure saali maalingud_Hilkka Hiiop Üllatusterohke Riisipere mõisa härrastemaja
Pille Vilgota, Kätlin Kaganovitš: Välisvärvi uurimistest Eesti linnades. Kuhu edasi
Eero Kangur: ”Russalka” monumendi uuringud
Anneli Randla: Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus
Aleksandr Pantelejev: Huvitavad leiud Tallinna vanalinna kaupmeheelamus
Tiina Mall Kreem: ”Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Uus suurprojekt 2016-2020
Hilkka Hiiop, Jan Vojtechovsky: Nanolubja kasutamine konserveerimises. Rahvusvaheline töötuba Pöide kirikus
Tõnu Sepp: Kas munakivitee ehitamine on juba kadunud kunst
Nele Rent: Illuste mõisa peahoone katuse restaureerimine
Mart Hiob: Üldplaneeringute muinsuskaitse eritingimused Tartu näitel. Vastuoludega sillutatud tee paremasse tulevikku
Egle Tamm: Tartu kesklinna üldplaneering. City versus hortus
Triin Talk: Ootuste ja hirmudega laetud patarei
Linda Lainvoo, Nele Kangert: Kultuuriväärtuste ebaseaduslik kaubandus ja selle ohjeldamine
Linda Lainvoo: Kaosest koostööni. Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud mälestiste päästmisest
Tarvi Sits: Kaitseministeerium ehituspärandit hoidmas
Andrus Rehemaa: Ehituspärandi hoidmine rohujuuretasandil

Vikerraadio saade “Ringkäik”

Artikleid Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi infovihikust

Mis on vaimne kultuuripärand

Kuidas kaitstakse vaimset kultuuripärandit

Kultuuriministeerium ja vaimne kultuuripärand

Kogukond

Haridussüsteemi roll vaimse kultuuripärandi hoidmisel

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

 

 

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm ühiste väärtuste otsinguil

Mida pühaks peetakse

 

T 5. DETS.

Euroopa Kultuurifoorumiga tähistatakse Euroopas kultuuripärandiaasta algust

7. ja 8. detsembril toimub Milanos Euroopa Kultuurifoorum, millega Euroopas tähistatakse kultuuripärandi aasta algust. Euroopa Kultuurifoorumist võtab osa ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Esimest korda väljaspool Brüsselit toimuv Foorum leiab aset Milaanos,Tortona loomingilises piirkonnas asuvas Superstuudios. See hoone on olnud varem nii jalgrattavabrik kui ka moe- ning kunstitrükiste keskus kui ka elavate diskussioonide, kohtumiste ja mõttevahetuste koht.

T 5. DETS.

Avanes Kultuuriministeeriumi taotlusvoor “Muinsuskaitse arendustegevused”

Taotlusvooru tähtaeg on 5. jaanuar 2018, toetuse eesmärk on soodustada muinsuskaitselise mõtteviisi edendamist. Seoses saabuva Euroopa kultuuripärandi aastaga 2018 on eriti oodatud algatused ja sündmused, millel on Eesti ja Euroopa kultuuripärandi jaoks sümboolne tähendus. Taotlusvoorust toetatakse projektitoetusena muinsuskaitse valdkonna strateegilist arengut ja valdkonnasisest, rahvusvahelist või valdkondadevahelist koostööd soodustavaid ning muinsuskaitse valdkonna akuutsetele probleemidele lahendust otsivaid mittetulunduslikke projekte. Taotlusi saab esitada kuni 5. jaanuarini 2018 ja taotlusvooru maht on 67 000 eurot. Taotlusvooru tingimustega saab täpsemalt tutvuda Kultuuriministeeriumi kodulehel: http://www.kul.ee/et/muinsuskaitse-arendustegevused

N 28. DETS.

Algab Euroopa kultuuripärandiaasta 2018

2018. aastal pööravad kõik Euroopa riigid oma tähelepanu kultuuripärandile – algab Euroopa kultuuripärandiaasta. See on suurepärane võimalus tõsta esile meie rikkalik kultuuripärand viisil, mis innustaks just noori ainelist kultuuripärandit väärtustama ja vaimset kultuuripärandit edasi kandma.
Kas teadsid, et seto lauluema Anne Vabarnalt on kirja pandud rohkem kui 150 000 värssi, samas kui Homerose eeposes „Ilias“ on umbes 15 700 värssi? Oma vanavanaema pärimuse on maailma lavalaudadele eredalt särama viinud aga meie tuntud pärimusmuusik Jalmar Vabarna. Kultuuripärand ei ole ainult minevikust pärit mälestus, see on ka meie tuleviku tugisammas. Saabuval aastal on kogu Euroopas erilise tähelepanu alla võetud just noored – et meil jätkuks pärandi edasikandjaid ning et nad teadvustaksid kultuuripärandi rikkust. Pärand saab olla ka kaasaegne, trendikas, inspireeriv, rikkalik, meid eriliseks muutev ja kaasahaarav. Meie võimalus on seda tõestada ja noori kaasata. Kultuuripärandist saab inspiratsiooni, et tõusta tähena maailmalavadele nagu näiteks ansambel Trad.Attack!. Elamusi saab pakkuda kasutades Eesti toidupärandit või inspireerituna maastikest ja mustritest pakkuda ihaldusväärset moekunstis. Kultuuripärandiaasta sündmuste kavast leiab osalemisväärset seminaridest digipärandikogumisaktsioonideni, folgilahvkast sanditamistraditsioonideni, militaarpärandimatkadest muinasjutuõhtuteni.... Euroopa Komisjoni algatatud Euroopa kultuuripärandiaasta eesmärk on julgustada inimesi tutvuma Euroopa rikka ja mitmekesise kultuuripärandiga, väärtustama selle eripära ning märkama kultuuripärandi rolli ühiskonnas laiemalt. Rahvusvaheliselt avati Euroopa kultuuripärandiaasta 7. detsembril 2017 Milanos toimunud Euroopa kultuurifoorumil, kus kõneles ka Eesti kultuuriminister Indrek Saar. Tema sõnul ei ole Euroopa pelgalt majandus ja ühtne turg, vaid samavõrra meie looming, kultuur ja pärand.  „Kultuur on endiselt meie olemise alustala, meie identiteedi ja kuuluvustunde kujundaja ning mängib olulist rolli sidusa ja kaasava ühiskonna ehitamisel,“ ütles minister. Euroopa kultuuripärandiaasta leiab aset Eesti jaoks märgilisel aastal, mil tähistame Eesti Vabariigi sajandat sünnipäeva. Minister Saar toonitas Milanos  veel, et praegu on võtmeülesanne tagada inimestele parem digitaalne ligipääs kultuurile, teisalt tuleb tõhusamalt kaasata publikut kultuuri loomisesse, talletamisesse ja kasutamisse. „Euroopa kultuuripärandiaasta aitab veelgi paremini teadvustada publiku kaasamise olulisust, et meie kultuur ja pärand oleksid  jätkuvalt vitaalsed ja kõnetavad,“ rõhutas Saar. Euroopa kultuuripärandiaasta tegevusi koordineerib Eestis Muinsuskaitseamet koostöös Eesti Folkloorinõukoguga.