Loading

Lisalugemist kultuuripärandist

Tallinna Vanalinna Päevade ja Euroopa kultuuripärandiaasta koostöös toimusid kultuuripärandi teemalised mõttekojad.

31. mail arutleti mõttekojas teemal “Kuidas keeruka pärandiga toime tulla.” Arutlesid Kaarel Truu, Vladimir Svet, Endrik Mänd, Ivan Sergejev, Margit Mutso, Karin Paulus ning vestlust juhtis Margit Kilumets.

1.juunil arutlesid mõttekojas “Kuidas filmide kaudu narratiive luuakse ja kinnistatakse”. Imbi Paju, Jaak Kilmi, Peeter Simm, Margit Kilumets Harjumäel laval.

2. juunil toimunud “Laulame lahti” mõttekojas osalesid osalesid Hirvo Surva, Veronika Portsmuth ja Olav Ehala. Juttu juhtis Margit Kilumets.

 

Kuula ja vaata kultuuripärandi-teemalisi debatte “Millist kultuuripärandit loome täna?”, mis toimusid Euroopa Päeva raames paljudes Eesti linnades.

Kultuuripärandi debatt Põlvas 16.05.2018

Arutelus osalesid:

Georg Pelisaar, Põlva vallavanem; Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees; Kadri Valner, Eesti Maanteemuuseumi juht

Kultuuripärandi debatt Tartus 9.05.2018

Arutelus osalesid:

Mariann Raisma, Tartu Ülikooli muuseumi direktriss; Inga Raudvassar, Muinsuskaitseameti Tartumaa vaneminspektor; Leelo Isidora Viita, Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi osakonna juhataja; Lembit Jakobson, Unipiha Algkooli õpetaja

Kultuuripärandi debatt Pärnus 8.05.2018

Arutelus osalesid:

Alli Põrk, Eesti Folkloorinõukogu Pärnumaa kuraator; Mari Sarv, Eesti Kirjandusmuuseumi Rahvaluule Arhiivi vanemteadur; Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 pärandikogumisaktsiooni “Püüa vanaema lugu purki” projektijuht;
Tiit Raev, arhitekt

Kultuuripärandi debatt Haapsalus 7.05.2018

Arutelus osalesid:

Siim Raie, Muinsuskaitseameti peadirektor; Kail Visla, Eesti Folkloorinõukogu Läänemaa kuraator; Kaire Tooming, Haapsalu piiskopilinnuse juhataja

Kultuuripärandi debatt Rakveres 6.05.2018

Arutelus osalesid:

Kultuuriminister Indrek Saar; Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie; Eesti Kirjandusmuuseumi Eesti Rahvaluule Arhiivi juhataja Risto Järv

Kultuuripärandi debatt “Narva kultuuripealinn 2024” Narvas 5.05.2018

Arutelus osalesid:

Ivo Posti, SA Narva Muuseum juhataja; Maris Toomel, pärimustantsu festivali “Pärimuse pundar” üks korraldajatest;
Kristel Habakukk, Narva Muuseumi teeninduse ja tootearenduse juht; Narva linnakunstnik Deniss Polubojarov; Soome suursaadik Kirsti Narinen

Kultuuripärandi debatt Valgas 4.05.2018

Arutelus osalesid:

Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 projektijuht; Reet Hiiemäe, Eesti Kirjandusmuuseumi teadur, Euroopa kultuuripärandiaasta 2018 programmi kuuluva “Koolipärimus 2018” projektijuht; Lauri Õunapuu, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige, folkmetalbändi Metsatöll liige

Kultuuripärandi debatt Võrus 3.05.2018

Arutelus osalesid:

Mirja Ots, Muinsuskaitseameti Võrumaa vaneminspektor; Rainer Kuuba, Võru Instituudi direktor; Kati Taal, Eesti Folkloorinõukogu juhatuse esimees

 

Valik artikleid 2016. aasta Muinsuskaitse aastaraamatust
Silja Konsa: Kultuuritempi ilu taas päevavalgel. Ulatuslikud tööd Vääna  mõisa peahoones
Leele Välja:Pärnu kuurordi uued elamud. Headest koorilauljatest ignorantsete solistideni
Artur Ümar: Rotermanni elevaatorihoone kui Eesti tööstuse kroonimata kuningas
Ulla Kadakas, Toomas Tamla: Meie muinaslinnused ja muinsuskaitse
Artur Ümar: Polnuks Arsenali, poleks Eesti Vabariiki. Jõ̃ujoonte Nihkumine Kesklinnast välja
Henry Kuningas: Kas tööstuspärandit tuleks restaureerida või rekonstrueerida
Oliver Orro: Sambaid saja aasta tagant. Üks vähem uuritud ja teadvustatud stiilinähtus Eesti 20.sajandi alguse arhitektuuris
Nele Rohtla: Suuremõisa mõisa peahoone restaureerimine
Kadri Tael: Uus 18 Tallinnas kui väike muinsuskaitsemaailm
Timo Aava, Eero Kangur, Claudia Valge: Ühe ajaloolise hoone stiilipõ̃hine restaureerimine
Timo Aava: Villa Mon Repos’ interjöörid
Jüri Raud: Vana-Vigala mõisa väikese valitsejamaja lugu omanikusulest
Egle Tamm, Kersti Siim, Nele Rent: Uue katuse saanud kirikud
Egle Tamm: Tartu tapamaja värav Võru tänaval
Risto Paju: Tallinna linnamuuseumi raidkivimuuseum Ingeri bastioni käikudes
Henry Kuningas, Kerli Pütsepp, Viljar Vissel: Riigikontroll kolis Toompeale. Kiriku 2 ja 4 restaureerimine Tallinnas
Kaarel Truu: Rakvere teatri kino kui kaduviku vare
Juhan Kilumets, Eva Molder: Pöide kirikul uksed ees, valgus majas
Egle Tamm: Imelise asukohaga Lossi 32 majade restaureerimine Tartus
Villu Kadakas: Uuringud Haljala kiriku põranda vahetusel
Rivo Bernotas, Keiti Randoja, Andres Tvauri: Tallinna Ülemiste veejuhtme arheoloogilisest uurimisest
Nele Kangert: Pärand maapõues. Kultuuriväärtusega leiud 2016.aastal
Maarja Vaino: ”Tõde ja õigus” 90.Tammsaare – Põhja talust Vargamäe muuseumiks
Sandra Mälk: Kisub linnaks. Viis alevit 1926. aastal
Riin Alatalu: 1666 ja 1966 kui olulised aastad Eesti muinsuskaitse ajaloos
Jaan Vali: Ajaloolistest Eesti päästejaamadest
Viljar Vissel: Mis on saanud mõisate kunstikogudest
Maili Roio, Linda Lainvoo, Triin Talk: Uued mälestised
Artur Ümar: Salapärane kahhelahi – kas krahvinna kunstiprojekt
Grete Ots, Maris Allik: Rõuge taasavastatud Jeesus
Svea Volmer: Audru patsient
Riin Alatalu: Tallinna vanalinna muinsuskaitseala 50
Kais Matteus: In Memoriam, Mari Loit (25.05.1977-20.10.2016)
Liina Janes: Euroopa kultuuripärandi märgis eksponeerib ühist kultuuriruumi
Mehis Heinsaar: Õhtu vanas majas
Siim Raie: Oma jälje jätmine
Muinsuskaitseamet tunnustab
2016. aastal ilmunud
Anita Jõgiste: Õisu mõisa peahoone suure saali maalingud_Hilkka Hiiop Üllatusterohke Riisipere mõisa härrastemaja
Pille Vilgota, Kätlin Kaganovitš: Välisvärvi uurimistest Eesti linnades. Kuhu edasi
Eero Kangur: ”Russalka” monumendi uuringud
Anneli Randla: Keskaegsete seinamaalingute uued leiud Pöide ja Keila kirikus
Aleksandr Pantelejev: Huvitavad leiud Tallinna vanalinna kaupmeheelamus
Tiina Mall Kreem: ”Christian Ackermann – Tallinna Pheidias, ülbe ja andekas”. Uus suurprojekt 2016-2020
Hilkka Hiiop, Jan Vojtechovsky: Nanolubja kasutamine konserveerimises. Rahvusvaheline töötuba Pöide kirikus
Tõnu Sepp: Kas munakivitee ehitamine on juba kadunud kunst
Nele Rent: Illuste mõisa peahoone katuse restaureerimine
Mart Hiob: Üldplaneeringute muinsuskaitse eritingimused Tartu näitel. Vastuoludega sillutatud tee paremasse tulevikku
Egle Tamm: Tartu kesklinna üldplaneering. City versus hortus
Triin Talk: Ootuste ja hirmudega laetud patarei
Linda Lainvoo, Nele Kangert: Kultuuriväärtuste ebaseaduslik kaubandus ja selle ohjeldamine
Linda Lainvoo: Kaosest koostööni. Piirissaare palvela põlengus kannatada saanud mälestiste päästmisest
Tarvi Sits: Kaitseministeerium ehituspärandit hoidmas
Andrus Rehemaa: Ehituspärandi hoidmine rohujuuretasandil

Vikerraadio saade “Ringkäik”

Artikleid Rahvakultuuri Keskuse vaimse kultuuripärandi infovihikust

Mis on vaimne kultuuripärand

Kuidas kaitstakse vaimset kultuuripärandit

Kultuuriministeerium ja vaimne kultuuripärand

Kogukond

Haridussüsteemi roll vaimse kultuuripärandi hoidmisel

Eesti vaimse kultuuripärandi nimistu

 

 

Eesti Folkloorinõukogu vähemusrahvaste töörühm ühiste väärtuste otsinguil

Mida pühaks peetakse

 

R 22. JUUNI

Algas käesoleva suve suurim üle-eestiline avastusmäng, jaht Eesti 100le aardele

Käesoleval suvel pakub avastamisrõõmu mäng Eesti 100 aaret, mille käigus saab nutitelefoniga Eesti kultuuri- ja looduspärandirikkaid paiku külastades vastata kohapeal nende aarete kohta käivatele küsimustele. Mänguga tutvustatakse nende 100 erilise paiga lugu ning see on valminud Euroopa kultuuripärandiaastal Muinsuskaitseameti eestvedamisel kingitusena Eesti 100. sünnipäevaks. “Mäng sobib väga hästi nii tudengiseltskondadele kui teismeliste või eelteismeliste lastega peredele, miks mitte ka suguvõsakokkutulekute ja klassikokkutulekute seltskondadele, et koos sisukalt ja lõbusalt mööda Eestit ringi sõites aega veeta ja põnevaid paiku külastades targemaks saada,” ütles Lippus.   Aarded valiti mängu 2015. aastal toimunud rahvahääletuse tulemusel, mängu valitud 100 aarde hulgas on nii kultuuri- kui looduspärandiobjekte. Mõned neist on tuntud paljudele: näiteks Pirita klooster, üks olulisemaid Eesti keskaja sümboleid ja kultusfilmi Viimne Reliikvia üks võttepaiku. Kuid Poruni ürgmets Alutaguse metsades – “iidne mets maailma lõpus” kuhu viib üksainuke tee – või hämmastavalt suure mälestusmärkide tihedusega Kullamaa kirik ja kalmistu on ilmselt paigad, kuhu paljud sattunud…

T 19. JUUNI

Kihnlased korraldavad kudumisfestivali ja pärimuspäevad

Esimene kudumisfestival toimub enne jaanipäeva, 20.–22. juunini 2018. Kolmepäevasel üritusel toimuvad erinevad õpitoad, tutvutakse kihnupäraste kudumistehnikate ja -stiilidega. Kavas on kinda- ja sokikudumine, troi- ja mütsikudumine, mõõgavöö kudumine jne. Kihnus on mitu oma ala meistrit, kes tulevad osalejaid õpetama. Kudumise vahepeal toimuvad erinevad tegevused: saare ekskursioon koos tuletorni ja muuseumi külastusega, tantsutuba Kihnu pillilastega jne. Festivali tulemusena valmib ühistöö, mida esitletakse laagri lõpus, 22. juunil Metsamaal. Kudumisfestival on üks osa Kihnu pärimuspäevadest, kus väärustatakse ja tutvustatakse Kihnu saare omapärast kultuuri ning ajalugu. Külalisi ootab pärimuspäevadel 22.-24. juunini kirev kultuuriprogramm. Üles astuvad Kihnu pillilapsed, rahvatantsijad, lauljad. Toimuvad kontserdid, töötoad, näitused, spordivõistlused ja jaaniõhtu simman. Mängude, laulude ja käelise tegevuse kaudu luuakse ettekujutus kihnlaste esivanemate elu-olust ja selgitatakse uskumuste tagamaid. Kihnu pärimuspäevad ja kudumisfestival kuuluvad Euroopa kultuuripärandiaasta kavasse.

P 17. JUUNI

Riias toimub Baltimaade suurim pärimuspidu Baltica

Riias avati laupäeval Baltikumi suurim pärimuspidu Baltica. Tuhanded osalejad erinevatest folkloorirühmadest sammusid rongkäigus Riia kesklinna Vabadussamba juurde püstitatud peoplatsile, kus neid tervitasid Läti president Raimonds Vējonis ja kultuuriminister Dace Melbārde. Pärimuspeo Baltica 2018 avamine Riias laupäeval oli meeldejääv ja meeliülendav. Möödus ühtlasi 30 aastat esimesest Baltica festivalist Lätis ning tähistati Läti 100. aastapäeva. Käesoleva aasta Baltica teema oli jaanipäev ja puhkemine. “Meie kultuuripärand on Balti ühtsuse sümbol,” ütles Läti president oma Baltica avakõnes. Läti kultuuriminister tõi välja, et on suur au, et saame käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal jagada Baltica festivalil vaimset kultuuripärandit, mis ühendab nii inimesi kui põlvkondi. Folklooriliikumise eestvedajate tänamiseks korraldas Läti president Baltica avapäeva õhtul vastuvõtu Baltical osalevate folkloorirühmade juhtidele ning välisdelegatsioonide esindajatele. Eestist võtsid Läti presidendi vastuvõtust osa Eesti Folkloorinõukogu juhatuse liige Elvi Nassar ja Euroopa kultuuripärandiaasta Eesti juht ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots ning Lüü-Türri ja Revele folkloorirühmade juhid. Pärimuspidu Baltica toimub Lätis 21. juunini 2018. 2019. aasta Baltica pärimuspidu toimub Eestis.