Loading

Material cultural heritage

Only a short time ago, the concept of “cultural heritage” predominantly marked what is currently referred to as material culture or cultural property – all manner of objects from times past and other cultures, that were able to be collected. Today, the material part of cultural heritage is considered to be all kinds of objects and places created by people, or by the synergy of people and nature in collaboration, and which have historical and cultural, or aesthetic value.
Previous generations have valued and kept these, and passed them on to the following generations. The field that encompasses material cultural heritage is very broad, including buildings, cultural landscapes, monuments, works of art, ethnological objects and many other things that are important bearers of historical memory and local identity, which preserve the diverse environment and reflect local traditions and society. More information about various heritage classifications can be found on the Heritage Board’s website: www.muinuskaitseamet.ee
Particularly in recent decades, the concept of cultural property has diversified significantly, and its meaning may vary in different parts of the world. UNESCO (The United Nations Educational, Scientific and Cultural Organization), which is perhaps the most widely known and recognized organization dealing with heritage, divides material cultural into two sub-categories: moveable heritage, which includes paintings, sculptures, coins, manuscripts, etc., and immovable heritage, which includes buildings, monuments, archaeological sites, etc.
As the name of material heritage states, its value arises foremost from the physical existence of an object and the fact that it has been preserved for us through time. More specifically, the value can arise on many different levels and these can be interconnected within one object. In the case of material heritage, an object may be important due to its aesthetics; for example, a painting or building is extraordinary due to its artistic execution. Material cultural heritage is also a testament to the beliefs and important values that prevailed at the time the object/place was created – for example, historic monuments are testimony to the events and places that have been considered important. In addition, the ways in which the objects were made and techniques that were used – the materials and technologies – are also relevant in the case of material cultural heritage.
In the European cultural space, the value or originality of a material heritage object is related to the object’s physical authenticity. This means, for example, that Tallinn’s Old Town is considered original and valuable due to its structure deriving from the Middle Ages, which has remained largely unchanged over the centuries. Therefore, material cultural heritage is also said to be an unrecoverable resource – something which is re-made is not the same as that which is centuries old, even if it has been created using the same historical techniques. In the case of a demolished building which is then rebuilt as it was, it will always be considered a copy. At the same time, it is important to acknowledge that this historical substance is also in constant change and ageing – on the one hand, this adds value to the objects, but on the other hand, it makes us confront the fact that nothing lasts forever.

E 3. DETS.

Euroopa kultuuripärandiaasta annab teatepulga üle laulu- ja tantsupeoaastale

Homme, 4. detsembril algusega kell 12.30 annab Euroopa kultuuripärandiaasta teema-aasta teatepulga üle järgmisele, laulu- ja tantsupeoaastale. Euroopa kultuuripärandiaasta tänusündmusel võetakse kokku aasta erksamad hetked, tõstetakse esile sadade aasta jooksul toimunud kultuuripärandit väärtustavate sündmuste korraldajaid, kes on andnud oma panuse Euroopa kultuuripärandiaasta õnnestumisse. Aasta võtavad kokku kultuuriminister Indrek Saar, Muinsuskaitseameti peadirektor Siim Raie, Eesti Folkloorinõukogu tegevjuht Monika Tomingas ja Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis Annela Laaneots. „Euroopa kultuuripärandiaasta jooksul toimunud sündmustel oli tuhandeid kaasalööjaid, kaasavad sündmused panid noori mõtlema kultuuripärandile, seda enese jaoks tõlgendama, inspiratsiooni leidma ja oma loomingus kasutama,“ ütles Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis, Annela Laaneots. „Usume, et suutsime kultuuripärandi teema muuta järgnevale põlvkonnale, kes meie pärandit edasi kannab, atraktiivsemaks.“ Kõik Euroopa kultuuripärandiaasta kuud olid sündmustest tulvil, toimus eriilmelisi ettevõtmisi. Noorte kaasamiseks kultuuripärandi kogumisse, tõlgendamisse toimus kogu aasta jooksul viis üleriigilist pärandikogumisaktsiooni. „Koolipärimus 2018“ tulemusena laekus 3717 täidetud vastusankeeti õpilaspärimusest. „Usume, et kogumisaktsiooni raames toimunud kaasav tegevus aitas edastada ühiskonnale ja noortele sõnumit, et ka noored on pärimuskandjad ja nende pärimus on väärtuslik,“…

R 30. NOV.

Konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”

Reedel, 30. novembril, toimub Värskas rahvusvaheline konverents “Setomaa, Kihnumaa, Suitimaa ja Liivimaa UNESCO’s – omapära ühendab”. Õie Sarv Seto Leelotarko Kogost teeb ettekande seto leelost, mis on juba 9 aastat UNESCO vaimse kultuuripärandi nimistus. Linda Rubena Läti rahvakultuuri keskusest kõneleb Läti vaimse kultuuripärandi nimistust UNESCOs ja sellega seotud ametlikust reeglistikust. Euroopa kultuuripärandiaasta juht Eestis ja Eesti Folkloorinõukogu teabejuht Annela Laaneots toob oma ettekandes välja, mida tõi Euroopa kultuuripärandiaasta Eestisse. Tapio Mäkelainen räägib kasvava (välis)turismi plussidest ja miinustest, võimalustest ja ohtudest Kihnu, Setomaa, liivlaste ja suitide näitel. Valts Ernštreits Läti ülikooli liivi instituudist räägib teemal „ Liivlased teel UNESCOsse“. Santa Feodorova Baltic Travel Groupist toob välja, et Jaapani sihtturg on suure potentsiaaliga ja spetsiifiline sihtturg Eesti ja Läti jaoks. Konverentsile järgneb kultuuriprogramm Värska sanatooriumi II korruse Setomaa saalis, esinevad Värska naiste leelokoor, Suiti naiste koor ja Liivi folkgrupp. Konverentsi korraldavad Seto Instituut ja Setomaa vallavalitsus.Konverents kuulub

T 20. NOV.

Täna algavate Kadritrallidega Tiigi Seltsimajas tähistatakse Euroopa kultuuripärandi aastat

Täna, homme ja ülehomme kell 17 väisavad Tiigi Seltsimaja taas sanditajad, seekord kadrisandid. Väiksemad neist tulevad trallitama Klaabukülast, Ploomitupsikumaalt, Rübliksaarest ja  Täheveerest. 21. novembril on kadrisante oodata Hellikorust, Mõmmikmäelt ja Rukkilillemaalt ning neljapäeval Helikajõelt, Sassiverest, Triinutaavilast ja Tõruverest. Kadritrallidel lustitakse, aga hoolega ka kuulatakse ja vaadatakse, et siis koos pere ja sõpradega minna sanditama kadrilaupäeval, 24. novembril.  Kadritrallid on jätkuks seltsimajas 9. ja 10. novembril toimunud mardisantide tegemistele. Mardi- ja Kadritrallid toimuvad laste ja noorte pärimuspäevade, XIII Taaderandi talistete raames olles sellega osaliseks tänavuses rahvusvahelises koostööprojektis „Sanditamistraditsioonid erinevates Euroopa kultuuriruumides kui elava ja ühendava pärimuse kandjad“ ehk „Hakkame santima!“. Euroopa maades tähistatakse 2018. aastat Euroopa kultuuripärandi aastat põhjusel, et sada aastat tagasi lõppenud esimene maailmasõda andis paljudele Euroopa rahvastele võimaluse rahvusriikide tekkeks. Sadade rahvaste sadu traditsioone hakati enam väärtustama, sealhulgas tähistama ka vanu rahvakalendri tähtpäevi. Rahvapidustuste üheks osaks on olnud lõbusad…