Loading

Tule ja saa osa üle-euroopalisest kellade helistamisest

Üleeuroopalise rahupäeva puhul helistatakse käesoleval Euroopa kultuuripärandiaastal 21. septembril kell 19.00-19.15 Euroopa riikides kellasid, osaleb ka mitukümmend kirikut Eestist ja kõik inimesed on oodatud üle-eurooopalist kellamängu kuulama.

Ka täna kuuleme Euroopas päevas miljoneid kellamänge. Rohkem kui tuhat aastat on kellamäng märkinud aega tööks, puhkuseks, palveks. Kellamäng kirikutornides ja raekodades, surnuaedade ja mälestuspaikade kellatornides kannab edasi ühiseid väärtusi rahust. Käesoleval aastal möödub ka 100 aastat Esimese maailmasõja lõpust.

Üleeuroopaline kellade helistamine toimub Euroopa riikides Euroopa kultuuripärandiaasta raames rahvusvahelise rahupäeva puhul.

„Kirikukellade helistamisega kutsutakse kogudust jumalateenistusele ja palvusele, Jumalat ülistama ja paluma. Kellade helistamine rõhutab jumalateenistuse avalikkust ja avatust kõigile inimestele. Samuti helistatakse kirikukelli teatud informatsiooni edastamiseks,“ ütles Eesti Evangeelse Luterliku Kiriku piiskop Tiit Salumäe.

“Kirikukellade helistamise traditsioon määratud ajal pärineb kolmandast sajandist, kui püha piiskop Paulinus Nolast tutvustas kelli seoses kirikuga. Aastal 604 sanktsioneeris paavst Sabinianus kellade kasutamise ja kehtestas korra mille järgi tuli kirikukelli helistada kanoonilistel tundidel ja armulaua sakramendi ajal,” lisas Salumäe. “Eesti rahvatraditsioonis on kellade helistamisel oluline tähendus, millest kirjutab Gustav Suits luuletuses „Kerkokell.“ „Oh kuule: kerkokellä lüvväs, see lööja om su oma lell! Heng niikui taiva poole püvväs,  nii rasselt kaibap, ikep kell.“”

„Meil on väga hea meel, et Eesti kirikud tulid üleskutsega helistada rahupäeva puhul kellasid nii hoogsalt ja rohkearvuliselt kaasa. Sellega väärtustame oma ajalugu, samas anname eestimaalastele võimaluse olla osa üle-euroopalisest ettevõtmisest,“ ütles Annela Laaneots, Euroopa kultuuripärandiaasta projektijuht Eestis. „Kutsun kõiki 21. septembri õhtul hetkeks seisatama, mõtlema meie ajaloole, kultuuripärandile. On väga hea meel, et paljud Eesti kirikud on pakkunud selleks ühist üle-eestilist ja isegi ühist üle-euroopalist võimalust.“

EELK Konsistoorium kehtestas juhised kirikukellade helistamise kohta aastal 1997. Riiklike ja üldkiriklike pühade ja leinapäevade puhul otsustab kellade erakorralise helistamise peapiiskop. Vastavalt EELK Konsistooriumi otsusele 5. juunist 2018 kutsus peapiiskop Urmas Viilma üles EELK kogudusi helistama üleeuroopalisel rahupäeval, 21. septembril 2018 kell 19.00–19.15 kirikutes ja kabelites kellasid.

 

Kellasid helistatakse üle Eesti järgmistes kirikutes:

Harjumaa

Harju-Madise kirik

Keila kirik

Kose kirik

 

Ida-Virumaa

Jõhvi kirik

 

Järvamaa

Ambla kirik

Järva-Madise kirik

Järva-Jaani kirik

Järva-Peetri kirik

Paide Püha Risti kirik

 

Läänemaa

Haapsalu Toomkirik

Haapsalu Jaani kirik

Nõva kirik

Vormsi kirik

Noarootsi kirik

 

Lääne-Virumaa

Rakvere kirik

Kunda kirik

Käsmu kirik

 

Põlvamaa

Põlva kirik

 

Pärnumaa

Pärnu kirik

Eesti Sõjameeste Mälestuskirik Toris

 

Raplamaa

Juuru Mihkli kirik

Vahastu kirik

 

Saaremaa

Kuressaare kirik

Püha kirik

Valjala kirik

Kaarma kirik

Muhu kirik

Kihelkonna kirik

Pöide Maarja kirik

 

Tallinn

Nõmme Rahu kirik

Tallinna Piiskoplik Toomkogudus

Tallinna Toompea Kaarli kirik

Tallinna Peeteli kirik

Tallinna Püha Vaimu kirik

 

Tartumaa

Tartu Jaani kirik

 

Viljandimaa

Viljandi Pauluse kirik